Reisimine ei ole privileeg

Reisimine ei ole privileeg, mis nõuab eraviisilist privaatauto kasutamise litsenseerimist, privaatauto ümbernimetamist „mootorsõidukiks” ja seejärel registreerimist (millel 2 korda aastas registriplaadi rent) või sundkindlustust. Kuidas jõudsime olukorda, kus inimesed meie vastas väidavad, et oleme kohustatud neid kolme asja tegema ja on valmis meid karistama, kui me nende sõna ei kuula? Vastus peitub sõnaloitsudes, millega nad meid nõiuvad. Kuidas mustade maagidega asju ajada? Peame uuesti õppima rääkima eesti keelt, mõistes sõnade tähendust ja olles kohal sõnu lausudes. Kui lausume tõde ja öeldut samal ajal üdini tunnetame, lõhub meie sõnade energeetika maatriksit.

Juriidiline keel on sümbolkeel, kus sõna sümboliseerib midagi. Juriidiline keel ei ole sama, mis eesti keel. Saame nõuda, et juriidilise keele rääkijad täidaks neile põhiseadusega pandud kohustust rääkida meiega eesti keeles. Juriidilises keeles on oma sõnad ja mõisted, aga mõned sõnad on nad kaaperdanud meie keelest ja defineerinud selle muu tähendusega. See käib nii, et kuskil maailmas on raamat või muud infokandja, mis tohutul otsimisel on kõigile kättesaadav ja seega neil on justkui õigus kasutada seda sõna selles väidetavas tähenduses ilma, et nad meid sellest teavitaks. Vabanduseks, miks nad ei pea avalikustama nende defineeritud tähendust, on väide, et meie oleme lihtsalt lollid ja alaarenenud, kui arvame, et igal eestikeelsel sõnal on eestikeelne tähendus.

Näiteks sõnad „isik”, „territoorium”, „elanik”, „resident”, „sünnitust vastu võtma” ja „elukoht” on juriidilised mõisted ja ei oma kunagi seda tähendust, mida sina arvad. Aga „kodu”, „mees”, „naine”, „ilmale tulema” ja „mina” ei ole juriidiliselt defineeritud. Mis sõnu lausud peale selle, kui oled öelnud „mina”?

Kui sa elad kodus, võid sa olla privaatsuses ja ametnikud on kohustatud tagama sulle „kodukolde puutumatuse”. Kui sa elad elukohas, siis seal ei saa elada, seal saab ainult paikneda, sest „elukoht” on juriidiline termin, mis tähendab, et sa parasjagu näitled, nagu sa oleksid „isik”, mis paikneb „elukohas”, mis omakorda paikneb „territooriumil”, mis omakorda on mõne kohtu halduspiirkond, mis paikneb paberi pinnal või kujutletava fiktiivse vormi pinnal.

Põhiseadus ei kaitse meid ja see polegi kunagi olnud põhiseaduse funktsioon. Kui keegi väidab, et ta tegutseb Eesti Vabariigi või Eesti riigi nimel, siis ta saab oma kohustused mõnest põhiseadusest. Kas nad esindavad just seda üksust, mis annab õiguse teha tööd Eesti rahva hüvanguks selle volitusel? Kui ametnikul puudub kohustus järgida meile teadaolevat põhiseadust, ei saa ta ka rääkida rahvast esindava üksuse esindajana ja tema edasine tegevus pakub meile vähe huvi.

Kodanikel on väidetavalt õigused ja kohustused. Kes või mis iganes see kodanik on, see ei saa olla tiitel, mille abil meilt võõrandatakse õigusi ja antakse neid, mis meil juba on, nõudes midagi vastutasuks. Näiteks, kui sulle pakutakse autojuhi litsentsi, peab selle vabatahtlikkuse eeldusena sul olema võimalus seda mitte vastu võtta. Võiks väita, et see ongi vabatahtlik, sest sa ei pea istuma juhi kohale ja autot juhtima. Pealegi on see suurepärane viis garanteerida, et roolis istuvad ainult vastava väljaõppe saanud ja hea tervisliku seisundiga inimesed, kes kindlustavad oma auto, et probleemide korral saaks taastatud algne olukord.

Viga ei märka enne, kui selgub, et privaatauto riiklikku registrisse registreerimise tõttu on riigiesindajatena käituvatel inimestel väidetav õigus kohustada sind maksma katuseraha, et nad sind ei ahistaks. Hellitavalt kutsuvad nad seda „katusepakkumist” „mootorsõidukimaksuks” ja väidavad, et selle abil päästetakse Eesti loodust. Aga pole sellist fondi, mille abil sa saad kontrollida nende „katuserahade” kasutamist. Maakeeli kahjustatakse sinu privaatvara, sest sa, loll, ei saa aru, et neil on õigus sinu privaatvara sulle rentida „katuseraha” eest, tõendamata isegi, et selle panuse eest tehakse midagi, mis on Eesti rahva huvides.

Eesti liiklusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, teekasutustasu ning registreerimistasu tasumise tingimused ja määrad, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest.

Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk (§2, 40). Sõiduk liigub mootori või muul jõul (§2, 73). Auto on mootorsõiduk, kui see on sõitjate, kauba või sõiduki veoks ette nähtud. „Veondus” on äritegevus, mille käigus osutatakse lepingulisi teenuseid. Seetõttu kuulubki Liiklusseadus transpordiameti alluvusse.

Sõitja on isik, aga Liiklusseadus räägib ka inimeste veost. Isikute seega fiktsioonide veoks ette nähtud auto on see, kus inimene kasutab isikut, et osta sõiduteenust. Pane Eesti Liiklusseaduses otsingusse „inime”, et leida inimestesse puutuvat.

Juht on isik, kes juhib sõidukit (§2, 19). Mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub (§2, 41).

Mida me siis otsime? Et Liiklusseadus õpetaks privaatsetele meestele ja naistele, kuidas liigelda? Nad ei saa seda teha. Kui sa „Parimburgeris” ei tööta, ei ole oluline, mida seal mitte töötavate inimeste kohta kirjutatakse.

Ühes on süsteemil õigus. Inimene peab olema küps, et ajada asju süsteemiväliselt ja selle küpsuse hulka kuulub kogukonnas kehtivate liiklusreeglite teadmine, et teistel oleks sinu läheduses turvaline. Selle hulka kuulub kaasliiklejatega arvestamine, muuhulgas mitte põhjustades „moraalset kahju” – ehmatades, häirides ja nii edasi. Süsteemist väljumine on võimalik ainult väärikatele, sest nad suudavad mõista, millised reeglid või seadused toetavad ja millised kahjustavad kaasinimest. Nii on sul endiselt mõttekas kontrollida oma privaatset autot vastava ala asjatundjate juures ja võtta hoog maha, kui on kaasliiklejaid, keda see võiks ohustada.

Sama oluline on, et mõistad, et mistahes maksed nimetuse all „mootorsõidukimaks” kahjustavad kaasinimest, kui tegemist on privaatsuses elavate meeste ja naiste varaga. See on privaatvara kahjustamise normaliseerimine, sest kahjustades privaatset autot, kahjustatakse tegelikult elava inimese elujõudu. Pettus, mida kasutatakse, on nimega „pettus tegematajätmise kaudu”, kus väidetakse, et puudub võimalus Looja loodud maailmas liikuda ringi ilma ametniku nõudmisel ennast isikuks tuvastamata. Tegematajätmine seisneb siin varem mainitud sõnamängudes, kus sulle ei avalikustata, mida tähendavad sõnad, mida nad kasutavad.

Sul on sünnipärased võõrandamatud õigused, aga sulle pakutakse „isiku” privileege.

Kõige kiivamalt varjatakse saladust, et sinu vastas on privaatsed kaupmehed ja nad sõlmivad sinuga erinevaid kvaasilepinguid, kus nad kujutavad ette, et mõni sinu või sinu vanemate allkiri mõnel paberil on piisav alus, mille kohaselt sa oled kohustatud kogu eluks jääma orja seisusesse ja kogu sinu tegevus on tõlgendatav sellena, et mida iganes nad oletavad, see ongi nii.

Kvaasilepingutest, tähendab jätkuvatest oletatavatest lepingutest väljumiseks tasub pühenduda lepingute ja nende aluste tundmaõppimisele.

Edasised mõttekäigud on süntees minu ja Brandoni-nimelise YouTube’i blogija mõttekäikudest lepingute teemal: https://youtu.be/1ukP44l_fvc?si=d2SudGLeLkfHWMGE

Leping on kahe või enama osaleja poolt tehtud kokkulepe piisava kaalutluse alusel. Kaalutlusõigus on õigus tehingu tegemiseks või tegemata jätmiseks. See tähendab, et sul peab olema vabadus lepingut sõlmida või sõlmimata jätta. Sa saad olla kohustatud tingimusel, et sa oled sõlminud teadliku informeeritud lepingu ja seejärel sulle tekib kohustus, sest see tekib ainult kokkuleppest.

Osapooled kohtuvad ja jõuavad tingimustes kokkuleppele ja siis sünnib leping, kus osapooled võtavad endale kohustuse, et saada selle eest vastu väärtuslikku hüve. Kui mõni osapool tingimustest aru ei saa, siis lepingut ei ole. Enamikul juhtudel oma elus ei saa te tingimustest aru, seega pole enamikul juhtudel tegemist lepingutega.

Kokkulepe, kohustus ja hüve peavad olema vastastikud – mõlemad lepivad kokku, kui nad on tingimustest aru saanud ja siis tekivad mõlemale kohustused ja hüve. Sul on võimalus kaaluda, kas sõlmida leping või mis on sulle piisavalt väärtuslik, et kohustust võtta.

Kohustus on siduv lubadus ja sellega koos tekib vastutus. See tähendab, et kui otsustad täna teha lepingu, saamaks hüve ja võttes kohustust, siis see leping on sulle siduv. Siduvad on ka näiteks vandega sidumised, kus keegi vannub kellelegi truudust.

Kaalutlemine tähendab, et kohustuse vastu pakuvad mõlemad osapooled midagi väärtuslikku. Mõlemad maksavad ja saavad hüve. Kaalutlus on ajend, mis ajendab lepingu osapooli lepingut sõlmima. (Kaalutlus ei ole motivatsioon.) See pole kaalutlus, mida mõlemad pooled nii ei näe.

Kui A lubab B-le, et ta viib ühe kasti 5 euro eest teisele korrusele, siis:

– A maksab kasti viimisega ja saab hüveks 5 eurot vahetusväärtust, mille ta saab vahetada mõne muu hüve vastu.
– B maksab 5 euroga ja saab hüvena kasti teisele korrusele,

Kui nüüd A viib teisele korrusele ka teise kasti, siis ei saa B selle eest 5 eurot anda, sest tal pole seda teist kasti vaja ja see pole tema jaoks väärtus. Makse puhul peab liikuma väärtus. Kui A ja B teevad lepingu, aga B järgmisel päeval ei pea seda kasti enam väärtuseks, on ta siiski kohustatud maksma 5 eurot, et mitte kahjustada A-d, kes on valmis täitma enda poolt lubadusest. Siiski võib ta küsida, kas A ei tahaks lepingut muuta.

Maksmine tähendab seega kas kohustuse või võla kustutamist tehingu lõpuleviimisel. A kustutas kohustuse, B kustutas võla. See oli kohustuse kandmine ja kokkuleppe täitmine. Veksli täitmine võib seisneda vekslis olevatele küsimustele võimalikult täpselt vastamises. Siis on veksel tühjaks laetud ja ei oma enam võlakohustust, kohustades kedagi millelegi vastama.

Seega leping= väärtus + kaalutlus.

Automaksu näitel:
– B tahab, et A viiks ise kasti teisele korrusele, aga maksaks B-le 5 eurot, sest siis B jätab A rahule ega saada talle kahjunõudeid võla kohta, mis B-l tekkis, kuna tal oli seda 5 eurot vaja. Vastutasuna pakub ta ähmaseid ja selgelt piiritlemata hüvesid, kuigi tegelikult annab ta A-le privileegi olla rahule jäetud, kuigi A-l oli see õigus olemas juba sünnipäraselt. Kindlasti siin B ei paku A-le väärtust ja sunni all olev kaalutlusõigus võrdub kaalutluse puudumisega.

Kui sinu autot maksustatakse ja valitsus ei suuda näidata väärtust, mida ta selle lepingu alusel loob, on tegu sunniga ja see omakorda on orjus. Sama kehtib juhiloa kohta, kui sa ei kasuta autot takso või kaupade transpordiks ehk ei paku kommerts-veoteenust. Sellest ei sünni sulle väärtust, kasu, sest sa ei plaani veoteenust pakkuda. Kasu on subjektiivne – ainult sina saad otsustada, kas sul on sellest kasu. Kas ma naudin selle teenuse hüvesid?

Mis on seaduse täitmiskohustus? Täitmiskohustus – juriidiline või moraalne kohustus, mille täitmata jätmisest tekib midagi halba. Moraalne kohustus on näiteks aitamine. Juriidiliste kohustuste puhul me tahame teada, kuidas muuta lepinguid sellisteks, mida me tegelikult tahame täita. Millised on meie õigused?

On õige öelda, et juhiteenust pakkuv inimene võib seda teenust pakkuda isiku abil, võttes omaks teatud reeglid, mis on hüveks avaliku hüve saavutamisel. Samas, kui privaatne inimene esitab juhiloa, olles samal ajal mitteseotud töö- ja puhkeaja tõttu isikuga, näiteks vastav tööleping puudub või pole parasjagu tööaeg, siis on kaks varianti – ta kas teeb seda vabatahtlikult või teda meelitatakse orjusesse.

Lisaks võib juhtuda, et see, mida te maksate, pole võrdväärne sellega, mida te saate. Maksate haigekassale terviseteenuse eest, aga ta pakub sulle naftaravimeid, kuigi sa neid ei taha.

Kohalik omavalitsus sunnib sind lepingusse ilma igasuguse vastutasuta, näiteks nõuab maamaksu. Seda peetakse sunnitööks ja tahtmatuks orjuseks.

Võimukam pool, kellel on suurem läbirääkimisjõud, koostab lepingu ja esitab selle teisele poolele tingimusel – võta või jäta. See on leping, mis on kasulik ainult ühele poolele, mistõttu pole see leping. Ühepoolsed lepingud pole täitmisele pööratavad.

Kirjutas Elav Naine Kairi ja toimetas Elav naine Liis