{"id":3121,"date":"2026-06-07T16:50:35","date_gmt":"2026-06-07T13:50:35","guid":{"rendered":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/?p=3121"},"modified":"2026-06-14T16:55:38","modified_gmt":"2026-06-14T13:55:38","slug":"reisimine-ei-ole-privileeg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/reisimine-ei-ole-privileeg\/","title":{"rendered":"Reisimine ei ole privileeg"},"content":{"rendered":"

R<\/strong>eisimine<\/strong> ei ole privileeg, mis n\u00f5uab eraviisilist privaatauto kasutamise litsenseerimist, privaatauto \u00fcmbernimetamist \u201emootors\u00f5idukiks\u201d ja seej\u00e4rel registreerimist (millel 2 korda aastas registriplaadi rent) v\u00f5i sundkindlustust. Kuidas j\u00f5udsime olukorda, kus inimesed meie vastas v\u00e4idavad, et oleme kohustatud neid kolme asja tegema ja on valmis meid karistama, kui me nende s\u00f5na ei kuula? Vastus peitub s\u00f5naloitsudes, millega nad meid n\u00f5iuvad. Kuidas mustade maagidega asju ajada? Peame uuesti \u00f5ppima r\u00e4\u00e4kima eesti keelt, m\u00f5istes s\u00f5nade t\u00e4hendust ja olles kohal s\u00f5nu lausudes. Kui lausume t\u00f5de ja \u00f6eldut samal ajal \u00fcdini tunnetame, l\u00f5hub meie s\u00f5nade energeetika maatriksit.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Juriidiline keel on s\u00fcmbolkeel, kus s\u00f5na s\u00fcmboliseerib midagi. Juriidiline keel ei ole sama, mis eesti keel. Saame n\u00f5uda, et juriidilise keele r\u00e4\u00e4kijad t\u00e4idaks neile p\u00f5hiseadusega pandud kohustust r\u00e4\u00e4kida meiega eesti keeles. Juriidilises keeles on oma s\u00f5nad ja m\u00f5isted, aga m\u00f5ned s\u00f5nad on nad kaaperdanud meie keelest ja defineerinud selle muu t\u00e4hendusega. See k\u00e4ib nii, et kuskil maailmas on raamat v\u00f5i muud infokandja, mis tohutul otsimisel on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav ja seega neil on justkui \u00f5igus kasutada seda s\u00f5na selles v\u00e4idetavas t\u00e4henduses ilma, et nad meid sellest teavitaks. Vabanduseks, miks nad ei pea avalikustama nende defineeritud t\u00e4hendust, on v\u00e4ide, et meie oleme lihtsalt lollid ja alaarenenud, kui arvame, et igal eestikeelsel s\u00f5nal on eestikeelne t\u00e4hendus.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks s\u00f5nad \u201eisik\u201d, \u201eterritoorium\u201d, \u201eelanik\u201d, \u201eresident\u201d, \u201es\u00fcnnitust vastu v\u00f5tma\u201d ja \u201eelukoht\u201d on juriidilised m\u00f5isted ja ei oma kunagi seda t\u00e4hendust, mida sina arvad. Aga \u201ekodu\u201d, \u201emees\u201d, \u201enaine\u201d, \u201eilmale tulema\u201d ja \u201emina\u201d ei ole juriidiliselt defineeritud. Mis s\u00f5nu lausud peale selle, kui oled \u00f6elnud \u201emina\u201d?<\/p>\n\n\n\n

Kui sa elad kodus, v\u00f5id sa olla privaatsuses ja ametnikud on kohustatud tagama sulle \u201ekodukolde puutumatuse\u201d. Kui sa elad elukohas, siis seal ei saa elada, seal saab ainult paikneda, sest \u201eelukoht\u201d on juriidiline termin, mis t\u00e4hendab, et sa parasjagu n\u00e4itled, nagu sa oleksid \u201eisik\u201d, mis paikneb \u201eelukohas\u201d, mis omakorda paikneb \u201eterritooriumil\u201d, mis omakorda on m\u00f5ne kohtu halduspiirkond, mis paikneb paberi pinnal v\u00f5i kujutletava fiktiivse vormi pinnal.

P\u00f5hiseadus ei kaitse meid ja see polegi kunagi olnud p\u00f5hiseaduse funktsioon. Kui keegi v\u00e4idab, et ta tegutseb Eesti Vabariigi v\u00f5i Eesti riigi nimel, siis ta saab oma kohustused m\u00f5nest p\u00f5hiseadusest. Kas nad esindavad just seda \u00fcksust, mis annab \u00f5iguse teha t\u00f6\u00f6d Eesti rahva h\u00fcvanguks selle volitusel? Kui ametnikul puudub kohustus j\u00e4rgida meile teadaolevat p\u00f5hiseadust, ei saa ta ka r\u00e4\u00e4kida rahvast esindava \u00fcksuse esindajana ja tema edasine tegevus pakub meile v\u00e4he huvi.

Kodanikel on v\u00e4idetavalt \u00f5igused ja kohustused. Kes v\u00f5i mis iganes see kodanik on, see ei saa olla tiitel, mille abil meilt v\u00f5\u00f5randatakse \u00f5igusi ja antakse neid, mis meil juba on, n\u00f5udes midagi vastutasuks. N\u00e4iteks, kui sulle pakutakse autojuhi litsentsi, peab selle vabatahtlikkuse eeldusena sul olema v\u00f5imalus seda mitte vastu v\u00f5tta. V\u00f5iks v\u00e4ita, et see ongi vabatahtlik, sest sa ei pea istuma juhi kohale ja autot juhtima. Pealegi on see suurep\u00e4rane viis garanteerida, et roolis istuvad ainult vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud ja hea tervisliku seisundiga inimesed, kes kindlustavad oma auto, et probleemide korral saaks taastatud algne olukord.

Viga ei m\u00e4rka enne, kui selgub, et privaatauto riiklikku registrisse registreerimise t\u00f5ttu on riigiesindajatena k\u00e4ituvatel inimestel v\u00e4idetav \u00f5igus kohustada sind maksma katuseraha, et nad sind ei ahistaks. Hellitavalt kutsuvad nad seda \u201ekatusepakkumist\u201d \u201emootors\u00f5idukimaksuks\u201d ja v\u00e4idavad, et selle abil p\u00e4\u00e4stetakse Eesti loodust. Aga pole sellist fondi, mille abil sa saad kontrollida nende \u201ekatuserahade\u201d kasutamist. Maakeeli kahjustatakse sinu privaatvara, sest sa, loll, ei saa aru, et neil on \u00f5igus sinu privaatvara sulle rentida \u201ekatuseraha\u201d eest, t\u00f5endamata isegi, et selle panuse eest tehakse midagi, mis on Eesti rahva huvides.

Eesti liiklusseadu<\/strong>s <\/strong>\u00a7 1. Seaduse reguleerimisala<\/p>\n\n\n\n

(1) K\u00e4esolev seadus s\u00e4testab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja p\u00f5hin\u00f5uded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, teekasutustasu ning registreerimistasu tasumise tingimused ja m\u00e4\u00e4rad, mootors\u00f5idukite<\/strong>, trammide ja nende haagiste ning maastikus\u00f5idukite registreerimise<\/strong> ja neile esitatavad n\u00f5uded, juhtimis\u00f5iguse andmise<\/strong>, mootors\u00f5idukijuhi t\u00f6\u00f6- ja puhkeaja<\/strong> ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise n\u00f5uded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest.

Mootors\u00f5iduk on mootori j\u00f5ul liikuv s\u00f5iduk (\u00a72, 40). S\u00f5iduk liigub mootori v\u00f5i muul j\u00f5ul (\u00a72, 73). Auto on mootors\u00f5iduk, kui see on s\u00f5itjate<\/strong>, kauba v\u00f5i s\u00f5iduki veoks<\/strong> ette n\u00e4htud. \u201eVeondus\u201d on \u00e4ritegevus, mille k\u00e4igus osutatakse lepingulisi teenuseid. Seet\u00f5ttu kuulubki Liiklusseadus transpordiameti alluvusse.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5itja on isik<\/strong>, aga Liiklusseadus r\u00e4\u00e4gib ka inimeste veost. Isikute seega fiktsioonide veoks ette n\u00e4htud auto on see, kus inimene kasutab isikut, et osta s\u00f5iduteenust. Pane Eesti Liiklusseaduses otsingusse \u201einime\u201d, et leida inimestesse puutuvat.

Juht on isik<\/strong>, kes juhib s\u00f5idukit (\u00a72, 19). M<\/strong>o<\/strong>otors\u00f5iduki juhtimine<\/strong> on isiku<\/strong> igasugune tegevus mootors\u00f5iduki juhi kohal, kui mootors\u00f5iduk liigub (\u00a72, 41).<\/p>\n\n\n\n

Mida me siis otsime? Et Liiklusseadus \u00f5petaks privaatsetele meestele ja naistele, kuidas liigelda? Nad ei saa seda teha. Kui sa \u201eParimburgeris\u201d ei t\u00f6\u00f6ta, ei ole oluline, mida seal mitte t\u00f6\u00f6tavate inimeste kohta kirjutatakse.

\u00dches on s\u00fcsteemil \u00f5igus. Inimene peab olema k\u00fcps, et ajada asju s\u00fcsteemiv\u00e4liselt ja selle k\u00fcpsuse hulka kuulub kogukonnas kehtivate liiklusreeglite teadmine, et teistel oleks sinu l\u00e4heduses turvaline. Selle hulka kuulub kaasliiklejatega arvestamine, muuhulgas mitte p\u00f5hjustades \u201emoraalset kahju\u201d \u2013 ehmatades, h\u00e4irides ja nii edasi. S\u00fcsteemist v\u00e4ljumine on v\u00f5imalik ainult v\u00e4\u00e4rikatele, sest nad suudavad m\u00f5ista, millised reeglid v\u00f5i seadused toetavad ja millised kahjustavad kaasinimest. Nii on sul endiselt m\u00f5ttekas kontrollida oma privaatset autot vastava ala asjatundjate juures ja v\u00f5tta hoog maha, kui on kaasliiklejaid, keda see v\u00f5iks ohustada.

Sama oluline on, et m\u00f5istad, et mistahes maksed nimetuse all \u201emootors\u00f5idukimaks\u201d kahjustavad kaasinimest, kui tegemist on privaatsuses elavate meeste ja naiste varaga. See on privaatvara kahjustamise normaliseerimine, sest kahjustades privaatset autot, kahjustatakse tegelikult elava inimese eluj\u00f5udu. Pettus, mida kasutatakse, on nimega \u201epettus tegemataj\u00e4tmise kaudu\u201d, kus v\u00e4idetakse, et puudub v\u00f5imalus Looja loodud maailmas liikuda ringi ilma ametniku n\u00f5udmisel ennast isikuks tuvastamata. Tegemataj\u00e4tmine seisneb siin varem mainitud s\u00f5nam\u00e4ngudes, kus sulle ei avalikustata, mida t\u00e4hendavad s\u00f5nad, mida nad kasutavad.

Sul on s\u00fcnnip\u00e4rased v\u00f5\u00f5randamatud \u00f5igused, aga sulle pakutakse \u201eisiku\u201d privileege.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige kiivamalt varjatakse saladust, et sinu vastas on privaatsed kaupmehed ja nad s\u00f5lmivad sinuga erinevaid kvaasilepinguid, kus nad kujutavad ette, et m\u00f5ni sinu v\u00f5i sinu vanemate allkiri m\u00f5nel paberil on piisav alus, mille kohaselt sa oled kohustatud kogu eluks j\u00e4\u00e4ma orja seisusesse ja kogu sinu tegevus on t\u00f5lgendatav sellena, et mida iganes nad oletavad, see ongi nii.

Kvaasilepingutest, t\u00e4hendab j\u00e4tkuvatest oletatavatest lepingutest v\u00e4ljumiseks tasub p\u00fchenduda lepingute ja nende aluste tundma\u00f5ppimisele.

Edasised m\u00f5ttek\u00e4igud on s\u00fcntees minu ja Brandoni-nimelise YouTube\u2019i blogija m\u00f5ttek\u00e4ikudest lepingute teemal: https:\/\/youtu.be\/1ukP44l_fvc?si=d2SudGLeLkfHWMGE<\/a><\/p>\n\n\n\n

Leping on kahe v\u00f5i enama osaleja poolt tehtud kokkulepe piisava kaalutluse alusel. Kaalutlus\u00f5igus on \u00f5igus tehingu tegemiseks v\u00f5i tegemata j\u00e4tmiseks. See t\u00e4hendab, et sul peab olema vabadus lepingut s\u00f5lmida v\u00f5i s\u00f5lmimata j\u00e4tta. Sa saad olla kohustatud tingimusel, et sa oled s\u00f5lminud teadliku informeeritud lepingu ja seej\u00e4rel sulle tekib kohustus, sest see tekib ainult kokkuleppest.

Osapooled kohtuvad ja j\u00f5uavad tingimustes kokkuleppele ja siis s\u00fcnnib leping, kus osapooled v\u00f5tavad endale kohustuse, et saada selle eest vastu v\u00e4\u00e4rtuslikku h\u00fcve. Kui m\u00f5ni osapool tingimustest aru ei saa, siis lepingut ei ole. Enamikul juhtudel oma elus ei saa te tingimustest aru, seega pole enamikul juhtudel tegemist lepingutega.

Kokkulepe, kohustus ja h\u00fcve peavad olema vastastikud \u2013 m\u00f5lemad lepivad kokku, kui nad on tingimustest aru saanud ja siis tekivad m\u00f5lemale kohustused ja h\u00fcve. Sul on v\u00f5imalus kaaluda, kas s\u00f5lmida leping v\u00f5i mis on sulle piisavalt v\u00e4\u00e4rtuslik, et kohustust v\u00f5tta.

Kohustus on siduv lubadus ja sellega koos tekib vastutus. See t\u00e4hendab, et kui otsustad t\u00e4na teha lepingu, saamaks h\u00fcve ja v\u00f5ttes kohustust, siis see leping on sulle siduv. Siduvad on ka n\u00e4iteks vandega sidumised, kus keegi vannub kellelegi truudust.

Kaalutlemine t\u00e4hendab, et kohustuse vastu pakuvad m\u00f5lemad osapooled midagi v\u00e4\u00e4rtuslikku. M\u00f5lemad maksavad ja saavad h\u00fcve. Kaalutlus on ajend, mis ajendab lepingu osapooli lepingut s\u00f5lmima. (Kaalutlus ei ole motivatsioon.) See pole kaalutlus, mida m\u00f5lemad pooled nii ei n\u00e4e.

Kui A lubab B-le, et ta viib \u00fche kasti 5 euro eest teisele korrusele, siis:

– A maksab kasti viimisega ja saab h\u00fcveks 5 eurot vahetusv\u00e4\u00e4rtust, mille ta saab vahetada m\u00f5ne muu h\u00fcve vastu.
– B maksab 5 euroga ja saab h\u00fcvena kasti teisele korrusele,

Kui n\u00fc\u00fcd A viib teisele korrusele ka teise kasti, siis ei saa B selle eest 5 eurot anda, sest tal pole seda teist kasti vaja ja see pole tema jaoks v\u00e4\u00e4rtus. Makse puhul peab liikuma v\u00e4\u00e4rtus. Kui A ja B teevad lepingu, aga B j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ei pea seda kasti enam v\u00e4\u00e4rtuseks, on ta siiski kohustatud maksma 5 eurot, et mitte kahjustada A-d, kes on valmis t\u00e4itma enda poolt lubadusest. Siiski v\u00f5ib ta k\u00fcsida, kas A ei tahaks lepingut muuta.

Maksmine t\u00e4hendab seega kas kohustuse v\u00f5i v\u00f5la kustutamist tehingu l\u00f5puleviimisel. A kustutas kohustuse, B kustutas v\u00f5la. See oli kohustuse kandmine ja kokkuleppe t\u00e4itmine. Veksli t\u00e4itmine v\u00f5ib seisneda vekslis olevatele k\u00fcsimustele v\u00f5imalikult t\u00e4pselt vastamises. Siis on veksel t\u00fchjaks laetud ja ei oma enam v\u00f5lakohustust, kohustades kedagi millelegi vastama.<\/p>\n\n\n\n

Seega leping= v\u00e4\u00e4rtus + kaalutlus.

Automaksu n\u00e4itel:
– B tahab, et A viiks ise kasti teisele korrusele, aga maksaks B-le 5 eurot, sest siis B j\u00e4tab A rahule ega saada talle kahjun\u00f5udeid v\u00f5la kohta, mis B-l tekkis, kuna tal oli seda 5 eurot vaja. Vastutasuna pakub ta \u00e4hmaseid ja selgelt piiritlemata h\u00fcvesid, kuigi tegelikult annab ta A-le privileegi olla rahule j\u00e4etud, kuigi A-l oli see \u00f5igus olemas juba s\u00fcnnip\u00e4raselt. Kindlasti siin B ei paku A-le v\u00e4\u00e4rtust ja sunni all olev kaalutlus\u00f5igus v\u00f5rdub kaalutluse puudumisega.

Kui sinu autot maksustatakse ja valitsus ei suuda n\u00e4idata v\u00e4\u00e4rtust, mida ta selle lepingu alusel loob, on tegu sunniga ja see omakorda on orjus. Sama kehtib juhiloa kohta, kui sa ei kasuta autot takso v\u00f5i kaupade transpordiks ehk ei paku kommerts-veoteenust. Sellest ei s\u00fcnni sulle v\u00e4\u00e4rtust, kasu, sest sa ei plaani veoteenust pakkuda. Kasu on subjektiivne \u2013 ainult sina saad otsustada, kas sul on sellest kasu. Kas ma naudin selle teenuse h\u00fcvesid?

Mis on seaduse t\u00e4itmiskohustus? T\u00e4itmiskohustus \u2013 juriidiline v\u00f5i moraalne kohustus, mille t\u00e4itmata j\u00e4tmisest tekib midagi halba. Moraalne kohustus on n\u00e4iteks aitamine. Juriidiliste kohustuste puhul me tahame teada, kuidas muuta lepinguid sellisteks, mida me tegelikult tahame t\u00e4ita. Millised on meie \u00f5igused?

On \u00f5ige \u00f6elda, et juhiteenust pakkuv inimene v\u00f5ib seda teenust pakkuda isiku abil, v\u00f5ttes omaks teatud reeglid, mis on h\u00fcveks avaliku h\u00fcve saavutamisel. Samas, kui privaatne inimene esitab juhiloa, olles samal ajal mitteseotud t\u00f6\u00f6- ja puhkeaja t\u00f5ttu isikuga, n\u00e4iteks vastav t\u00f6\u00f6leping puudub v\u00f5i pole parasjagu t\u00f6\u00f6aeg, siis on kaks varianti \u2013 ta kas teeb seda vabatahtlikult v\u00f5i teda meelitatakse orjusesse.

Lisaks v\u00f5ib juhtuda, et see, mida te maksate, pole v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne sellega, mida te saate. Maksate haigekassale terviseteenuse eest, aga ta pakub sulle naftaravimeid, kuigi sa neid ei taha.

Kohalik omavalitsus sunnib sind lepingusse ilma igasuguse vastutasuta, n\u00e4iteks n\u00f5uab maamaksu. Seda peetakse sunnit\u00f6\u00f6ks ja tahtmatuks orjuseks.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imukam pool, kellel on suurem l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisj\u00f5ud, koostab lepingu ja esitab selle teisele poolele tingimusel \u2013 v\u00f5ta v\u00f5i j\u00e4ta. See on leping, mis on kasulik ainult \u00fchele poolele, mist\u00f5ttu pole see leping. \u00dchepoolsed lepingud pole t\u00e4itmisele p\u00f6\u00f6ratavad.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutas Elav Naine Kairi ja toimetas Elav naine Liis<\/p>\n\n\n\n

<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reisimine ei ole privileeg, mis n\u00f5uab eraviisilist privaatauto kasutamise litsenseerimist, privaatauto \u00fcmbernimetamist \u201emootors\u00f5idukiks\u201d ja seej\u00e4rel registreerimist (millel 2 korda aastas registriplaadi rent) v\u00f5i sundkindlustust. Kuidas j\u00f5udsime olukorda, kus inimesed meie vastas v\u00e4idavad, et oleme kohustatud neid kolme asja tegema ja on valmis meid karistama, kui me nende s\u00f5na ei kuula? Vastus peitub s\u00f5naloitsudes, millega nad meid n\u00f5iuvad. Kuidas mustade maagidega asju ajada? Peame uuesti \u00f5ppima r\u00e4\u00e4kima eesti keelt, m\u00f5istes s\u00f5nade t\u00e4hendust ja olles kohal s\u00f5nu lausudes. Kui lausume t\u00f5de ja \u00f6eldut samal ajal \u00fcdini tunnetame, l\u00f5hub meie s\u00f5nade energeetika maatriksit. Juriidiline keel on s\u00fcmbolkeel, kus s\u00f5na s\u00fcmboliseerib midagi. Juriidiline keel ei ole sama, mis eesti keel. Saame n\u00f5uda, et juriidilise keele r\u00e4\u00e4kijad t\u00e4idaks neile p\u00f5hiseadusega pandud kohustust r\u00e4\u00e4kida meiega eesti keeles. Juriidilises keeles on oma s\u00f5nad ja m\u00f5isted, aga m\u00f5ned s\u00f5nad on nad kaaperdanud meie keelest ja defineerinud selle muu t\u00e4hendusega. See k\u00e4ib nii, et kuskil maailmas on raamat v\u00f5i muud infokandja, mis tohutul otsimisel on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav ja seega neil on justkui \u00f5igus kasutada seda s\u00f5na selles v\u00e4idetavas t\u00e4henduses ilma, et nad meid sellest teavitaks. Vabanduseks, miks nad ei pea avalikustama nende defineeritud t\u00e4hendust, on v\u00e4ide, et meie oleme lihtsalt lollid ja alaarenenud, kui arvame, et igal eestikeelsel s\u00f5nal on eestikeelne t\u00e4hendus. N\u00e4iteks s\u00f5nad \u201eisik\u201d, \u201eterritoorium\u201d, \u201eelanik\u201d, \u201eresident\u201d, \u201es\u00fcnnitust vastu v\u00f5tma\u201d ja \u201eelukoht\u201d on juriidilised m\u00f5isted ja ei oma kunagi seda t\u00e4hendust, mida sina arvad. Aga \u201ekodu\u201d, \u201emees\u201d, \u201enaine\u201d, \u201eilmale tulema\u201d ja \u201emina\u201d ei ole juriidiliselt defineeritud. Mis s\u00f5nu lausud peale selle, kui oled \u00f6elnud \u201emina\u201d? Kui sa elad kodus, v\u00f5id sa olla privaatsuses ja ametnikud on kohustatud tagama sulle \u201ekodukolde puutumatuse\u201d. Kui sa elad elukohas, siis seal ei saa elada, seal saab ainult paikneda, sest \u201eelukoht\u201d on juriidiline termin, mis t\u00e4hendab, et sa parasjagu n\u00e4itled, nagu sa oleksid \u201eisik\u201d, mis paikneb \u201eelukohas\u201d, mis omakorda paikneb \u201eterritooriumil\u201d, mis omakorda on m\u00f5ne kohtu halduspiirkond, mis paikneb paberi pinnal v\u00f5i kujutletava fiktiivse vormi pinnal. P\u00f5hiseadus ei kaitse meid ja see polegi kunagi olnud p\u00f5hiseaduse funktsioon. Kui keegi v\u00e4idab, et ta tegutseb Eesti Vabariigi v\u00f5i Eesti riigi nimel, siis ta saab oma kohustused m\u00f5nest p\u00f5hiseadusest. Kas nad esindavad just seda \u00fcksust, mis annab \u00f5iguse teha t\u00f6\u00f6d Eesti rahva h\u00fcvanguks selle volitusel? Kui ametnikul puudub kohustus j\u00e4rgida meile teadaolevat p\u00f5hiseadust, ei saa ta ka r\u00e4\u00e4kida rahvast esindava \u00fcksuse esindajana ja tema edasine tegevus pakub meile v\u00e4he huvi. Kodanikel on v\u00e4idetavalt \u00f5igused ja kohustused. Kes v\u00f5i mis iganes see kodanik on, see ei saa olla tiitel, mille abil meilt v\u00f5\u00f5randatakse \u00f5igusi ja antakse neid, mis meil juba on, n\u00f5udes midagi vastutasuks. N\u00e4iteks, kui sulle pakutakse autojuhi litsentsi, peab selle vabatahtlikkuse eeldusena sul olema v\u00f5imalus seda mitte vastu v\u00f5tta. V\u00f5iks v\u00e4ita, et see ongi vabatahtlik, sest sa ei pea istuma juhi kohale ja autot juhtima. Pealegi on see suurep\u00e4rane viis garanteerida, et roolis istuvad ainult vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud ja hea tervisliku seisundiga inimesed, kes kindlustavad oma auto, et probleemide korral saaks taastatud algne olukord. Viga ei m\u00e4rka enne, kui selgub, et privaatauto riiklikku registrisse registreerimise t\u00f5ttu on riigiesindajatena k\u00e4ituvatel inimestel v\u00e4idetav \u00f5igus kohustada sind maksma katuseraha, et nad sind ei ahistaks. Hellitavalt kutsuvad nad seda \u201ekatusepakkumist\u201d \u201emootors\u00f5idukimaksuks\u201d ja v\u00e4idavad, et selle abil p\u00e4\u00e4stetakse Eesti loodust. Aga pole sellist fondi, mille abil sa saad kontrollida nende \u201ekatuserahade\u201d kasutamist. Maakeeli kahjustatakse sinu privaatvara, sest sa, loll, ei saa aru, et neil on \u00f5igus sinu privaatvara sulle rentida \u201ekatuseraha\u201d eest, t\u00f5endamata isegi, et selle panuse eest tehakse midagi, mis on Eesti rahva huvides. Eesti liiklusseadus \u00a7 1. Seaduse reguleerimisala (1) K\u00e4esolev seadus s\u00e4testab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja p\u00f5hin\u00f5uded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, teekasutustasu ning registreerimistasu tasumise tingimused ja m\u00e4\u00e4rad, mootors\u00f5idukite, trammide ja nende haagiste ning maastikus\u00f5idukite registreerimise ja neile esitatavad n\u00f5uded, juhtimis\u00f5iguse andmise, mootors\u00f5idukijuhi t\u00f6\u00f6- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise n\u00f5uded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. Mootors\u00f5iduk on mootori j\u00f5ul liikuv s\u00f5iduk (\u00a72, 40). S\u00f5iduk liigub mootori v\u00f5i muul j\u00f5ul (\u00a72, 73). Auto on mootors\u00f5iduk, kui see on s\u00f5itjate, kauba v\u00f5i s\u00f5iduki veoks ette n\u00e4htud. \u201eVeondus\u201d on \u00e4ritegevus, mille k\u00e4igus osutatakse lepingulisi teenuseid. Seet\u00f5ttu kuulubki Liiklusseadus transpordiameti alluvusse. S\u00f5itja on isik, aga Liiklusseadus r\u00e4\u00e4gib ka inimeste veost. Isikute seega fiktsioonide veoks ette n\u00e4htud auto on see, kus inimene kasutab isikut, et osta s\u00f5iduteenust. Pane Eesti Liiklusseaduses otsingusse \u201einime\u201d, et leida inimestesse puutuvat. Juht on isik, kes juhib s\u00f5idukit (\u00a72, 19). Mootors\u00f5iduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootors\u00f5iduki juhi kohal, kui mootors\u00f5iduk liigub (\u00a72, 41). Mida me siis otsime? Et Liiklusseadus \u00f5petaks privaatsetele meestele ja naistele, kuidas liigelda? Nad ei saa seda teha. Kui sa \u201eParimburgeris\u201d ei t\u00f6\u00f6ta, ei ole oluline, mida seal mitte t\u00f6\u00f6tavate inimeste kohta kirjutatakse. \u00dches on s\u00fcsteemil \u00f5igus. Inimene peab olema k\u00fcps, et ajada asju s\u00fcsteemiv\u00e4liselt ja selle k\u00fcpsuse hulka kuulub kogukonnas kehtivate liiklusreeglite teadmine, et teistel oleks sinu l\u00e4heduses turvaline. Selle hulka kuulub kaasliiklejatega arvestamine, muuhulgas mitte p\u00f5hjustades \u201emoraalset kahju\u201d \u2013 ehmatades, h\u00e4irides ja nii edasi. S\u00fcsteemist v\u00e4ljumine on v\u00f5imalik ainult v\u00e4\u00e4rikatele, sest nad suudavad m\u00f5ista, millised reeglid v\u00f5i seadused toetavad ja millised kahjustavad kaasinimest. Nii on sul endiselt m\u00f5ttekas kontrollida oma privaatset autot vastava ala asjatundjate juures ja v\u00f5tta hoog maha, kui on kaasliiklejaid, keda see v\u00f5iks ohustada. Sama oluline on, et m\u00f5istad, et mistahes maksed nimetuse all \u201emootors\u00f5idukimaks\u201d kahjustavad kaasinimest, kui tegemist on privaatsuses elavate meeste ja naiste varaga. See on privaatvara kahjustamise normaliseerimine, sest kahjustades privaatset autot, kahjustatakse tegelikult elava inimese eluj\u00f5udu. Pettus, mida kasutatakse, on nimega \u201epettus tegemataj\u00e4tmise kaudu\u201d, kus v\u00e4idetakse, et puudub v\u00f5imalus Looja loodud maailmas liikuda ringi ilma ametniku n\u00f5udmisel ennast isikuks tuvastamata. Tegemataj\u00e4tmine seisneb siin varem mainitud s\u00f5nam\u00e4ngudes, kus sulle ei avalikustata, mida t\u00e4hendavad s\u00f5nad, mida nad kasutavad. Sul on s\u00fcnnip\u00e4rased v\u00f5\u00f5randamatud \u00f5igused, aga sulle pakutakse \u201eisiku\u201d privileege. K\u00f5ige kiivamalt varjatakse saladust, et sinu vastas on privaatsed kaupmehed ja nad s\u00f5lmivad sinuga erinevaid kvaasilepinguid, kus nad kujutavad ette, et m\u00f5ni sinu v\u00f5i sinu vanemate allkiri m\u00f5nel paberil on piisav alus, mille kohaselt sa oled kohustatud kogu eluks j\u00e4\u00e4ma orja seisusesse ja kogu sinu tegevus on t\u00f5lgendatav sellena, et mida iganes nad oletavad, see ongi nii. Kvaasilepingutest, t\u00e4hendab j\u00e4tkuvatest oletatavatest lepingutest v\u00e4ljumiseks tasub p\u00fchenduda lepingute ja nende aluste tundma\u00f5ppimisele. Edasised<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":3122,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"pmpro_default_level":"","footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3121","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blog","pmpro-has-access"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3121"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3121\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3168,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3121\/revisions\/3168"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3121"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3121"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}