{"id":3078,"date":"2026-05-15T21:46:07","date_gmt":"2026-05-15T18:46:07","guid":{"rendered":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/?p=3078"},"modified":"2026-05-15T21:46:09","modified_gmt":"2026-05-15T18:46:09","slug":"john-perkinsi-raamatu-majandusmorvari-pihtimus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/john-perkinsi-raamatu-majandusmorvari-pihtimus\/","title":{"rendered":"John Perkinsi raamatu \u201eMajandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d"},"content":{"rendered":"<p><strong>John Perkinsi raamatu \u201eMajandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d l\u00fchikokkuv\u00f5te koos kommentaaridega ja paralleelid Eestimaal toimunuga<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Minu k\u00e4est on s\u00f5brad-tuttavad k\u00fcsinud kahtlustavalt, kui teema puudutab aktuaalseid k\u00fcsimusi, et kust ma v\u00f5tan, et Ukraina s\u00f5da, meie poliitika, kogu maksupoliitika jpm on \u00e4rim\u00e4ngud. Soovitasin lugeda \u00fcht head raamatut. Tavaline vastus: \u201eAh ei viitsi lugeda\u201d v\u00f5i \u201eEi ole aega lugeda.\u201d Kuna seda k\u00f5ike ei ole v\u00f5imalik kohe 20 minutiga selgitada, siis v\u00f5tsingi aluseks selle raamatu, et teha l\u00fchem kokkuv\u00f5te \u2013 \u00e4kki keegi neist viitsib siis sedagi lugeda. Kui jah, siis fakte saab iga\u00fcks ise kontrollida.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Autorist, raamatust<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>John Perkins (s\u00fcndinud 1945) on autor ja endine \u201emajanduslik palgam<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>rvar\u201d.&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>John Perkins on maailmakuulus t\u00e4nu oma 2004. aastal ilmunud bestsellerile <strong>\u201e<\/strong><strong>Confessions of an Economic Hit Man\u201d<\/strong>&nbsp;(eesti keeles \u201eMajandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Peamine tegevus<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Perkins&nbsp;v\u00e4idab, et t\u00f6\u00f6tas 1970ndatel strateegilise n\u00f5ustamisfirma Chas. T. Main pea\u00f6konomistina, kus tema \u00fclesanne oli veenda arengumaade liidreid v\u00f5tma tohutuid laene USA korporatsioonide juhitud taristuprojektideks. See muutis riigid USA-st majanduslikult ja poliitiliselt s\u00f5ltuvaks.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Hilisem t\u00f6\u00f6<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast epifaaniat (\u00e4rkamist)&nbsp;1980ndatel loobus ta sellest t\u00f6\u00f6st ja hakkas tegelema aktivismiga. Ta on asutanud mittetulundus\u00fchingud Pachamama Alliance&nbsp;ja Dream Change, mis keskenduvad j\u00e4tkusuutlikkusele ja p\u00f5lisrahvaste tarkuse s\u00e4ilitamisele.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Viimased tegevused (2025<\/strong><strong>\u20132026)<\/strong><strong><br><\/strong>Perkins on endiselt aktiivne autor ja k\u00f5neleja, k\u00e4sitledes oma viimastes kirjutistes (nt blogipostitused 2026. aasta alguses) teemasid nagu elumajandus <em>(Life Economy) <\/em>ja Hiina kasvav majanduslik m\u00f5ju.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kas John Perkinsi raamat \u201e<strong>Majandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d<\/strong>&nbsp;on v\u00e4ide v\u00f5i fakt&#8230; See on autobiograafiline teos, mida autor ise esitleb <strong>t\u00f5ese faktilise aruandena<\/strong>, kuid mida kriitikud ja ametlikud allikad peavad sageli <strong>t\u00f5estamata v\u00e4ideteks<\/strong>&nbsp;v\u00f5i isegi pool-autobiograafiliseks fantaasiaks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on selles raamatus fakt?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Ajalooline taust:<\/strong>\u00a0raamatus kirjeldatud geopoliitilised s\u00fcndmused (nt 1973. aasta naftakriis, Iraani revolutsioon, Panama kanali l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised) on ajaloolised faktid.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Majandusmehhanismid:<\/strong>\u00a0on t\u00f5si, et arengumaadele anti suuri laene taristuprojektideks, mis viisid paljud neist suurtesse v\u00f5lgadesse.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u00f6\u00f6koht:<\/strong>\u00a0on kinnitatud fakt, et Perkins t\u00f6\u00f6tas aastatel 1971\u20131981 Bostonis asuvas n\u00f5ustamisfirmas Chas. T. Main.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Mis on raamatus vaieldav v\u00f5i v\u00e4ide?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kriitikud, endised kolleegid ja valitsusasutused on paljud Perkinsi v\u00e4ited kahtluse alla seadnud, kuna puuduvad s\u00f5ltumatud t\u00f5endid:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>NSA seotus:<\/strong>\u00a0Perkins v\u00e4idab, et USA Riiklik Julgeolekuagentuur (NSA) v\u00e4rbas ta salaja. NSA ja USA V\u00e4lisministeerium on selle ametlikult \u00fcmber l\u00fckanud, m\u00e4rkides, et NSA on kr\u00fcptoloogiline, mitte majandusorganisatsioon;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>majandusm\u00f5rvari roll:<\/strong>\u00a0Perkinsi endised kolleegid v\u00e4idavad, et ta oli lihtsalt tavaline majandusprognoosija ning tema kirjeldused majandusm\u00f5rvarite treeningust ja rollist on liialdatud v\u00f5i v\u00e4ljam\u00f5eldud;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>vanden\u00f5ud ja atentaadid:<\/strong>\u00a0Perkins esitab v\u00e4iteid, et USA luureteenistused (\u0161akaalid) korraldasid Panama liidri Omar Torrijose ja Ecuadori presidendi Jaime Rold\u00f3se lennu\u00f5nnetused. Neid lennu\u00f5nnetusi peetakse ametlikult \u00f5nnetusjuhtumiteks ja Perkinsi v\u00e4idete kohta puuduvad t\u00f5endid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>M<\/strong><strong>iks see raamat nii usutav ja m\u00f5juv on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>John Perkinsi \u201eMajandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d tugineb <strong>vaieldamatutele ajaloolistele faktidele<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Peamine vaidlus ei k\u00e4i selle \u00fcle, kas s\u00fcndmused toimusid, vaid selle \u00fcle, miks ja kuidas need toimusid ehk milline oli Perkinsi ja USA roll nende taga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Loetlen jaotuse, mis aitab m\u00f5ista, kus l\u00f5peb fakt ja algab v\u00e4ide:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) faktid: ajaloolised s\u00fcndmused toimusid.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Need s\u00fcndmused on ajalooraamatutes kirjas ja keegi ei vaidle nende toimumise \u00fcle:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Iraani \u0161ahhi kukutamine (1953\/1979):<\/strong>\u00a0USA sekkumine Iraani poliitikasse on dokumenteeritud fakt (operatsioon Ajax).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Panama kanali lepingud:<\/strong>\u00a0president Jimmy Carteri ja Omar Torrijose vahelised l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised toimusid.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ladina-Ameerika riigipeade surmad:<\/strong>\u00a0nii Panama liider <strong>Omar Torrijos<\/strong>\u00a0kui ka Ecuadori president <strong>Jaime Rold\u00f3s<\/strong>\u00a0hukkusid t\u00f5epoolest lennu\u00f5nnetustes 1981. aastal l\u00fchikese vahega.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>V\u00f5lakriis:<\/strong>\u00a0arengumaad (eriti Ladina-Ameerikas) sattusidki 1970ndatel ja 80ndatel tohututesse v\u00f5lgadesse L\u00e4\u00e4ne pankade ees;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) v\u00e4ited: Perkinsi t\u00f5lgendus nende p\u00f5hjustest.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Siin l\u00e4heb lugu v\u00e4idete valdkonda, sest Perkins lisab neile s\u00fcndmustele vanden\u00f5uliku tagaplaani, mida on raske t\u00f5estada:&nbsp;<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>\u00f5nnetus <\/strong><strong><em><strong><em>vs.<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>\u00a0atentaat:<\/strong>\u00a0ametlikud uurimised liigitasid Torrijose ja Rold\u00f3se lennu\u00f5nnetused \u00f5nnetusjuhtumiteks (halb ilm, tehniline rike). Perkins v\u00e4idab aga kindlalt, et need olid <strong>\u0161akaalide<\/strong>\u00a0(CIA palgam\u00f5rvarite) korraldatud atentaadid, kuna need riigijuhid ei allunud majandusm\u00f5rvarite survele;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>s\u00fcsteemne vanden\u00f5u <\/strong><strong><em><strong><em>vs.<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>\u00a0halb majanduspoliitika:<\/strong>\u00a0kriitikud \u00fctlevad, et arengumaade v\u00f5lg oli tingitud halvast juhtimisest ja 1970ndate naftakriisist. Perkins v\u00e4idab, et see oli <strong>teadlik plaan<\/strong>\u00a0suruda riigid v\u00f5laorjusse, et kontrollida nende ressursse ja h\u00e4\u00e4li \u00dcRO-s.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Miks mulle see raamat meeldib ja miks see on oluline?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Perkinsi raamat on n-\u00f6 <strong>siseringi vaade<\/strong>. Ta \u00fctleb: mina olin seal, mina tegin neid prognoose ja ma tean, mida me saavutada p\u00fc\u00fcdsime.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna ta t\u00f6\u00f6tas firmas Chas. T. Main, mis oli t\u00f5epoolest seotud suurte rahvusvaheliste projektidega, on tema kirjeldused meetoditest (kuidas numbritega manipuleeriti, et projektid n\u00e4iksid tulusamad) paljude majandusteadlaste arvates <strong>v\u00e4ga t\u00f5ep\u00e4rased<\/strong>, isegi kui konkreetsed atentaadiv\u00e4ited j\u00e4\u00e4vad t\u00f5estamata.<\/p>\n\n\n\n<p>Raamat on segu <strong>tugevatest faktidest<\/strong>&nbsp;(mis juhtus) ja <strong>autori tunnistusest\/v\u00e4idetest<\/strong>&nbsp;(miks see juhtus). Et aga luurem\u00e4ngudest harva kirjalikke t\u00f5endeid j\u00e4\u00e4b, j\u00e4\u00e4bki lugeja otsustada, kas usaldada Perkinsi pihtimust v\u00f5i ametlikke versioone.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>N\u00e4i<\/strong><strong>de<\/strong><strong>&nbsp;1<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui k\u00fclma s\u00f5ja ajal kasutati sildistamist \u201ekommunismivastane v\u00f5itlus\u201d, siis t\u00e4nap\u00e4eval on m\u00f5jutusvahendid liikunud julgeoleku ja kliima valdkonda.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse sarnaseid silte suurte ressursiprojektide l\u00e4bisurumiseks v\u00f5i kaitsmiseks:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) sildistamine: \u201ekliimaterrorism\u201d ja \u201earengu pidurdajad\u201d \u2013 &nbsp;&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>sarnaselt Perkinsi kirjeldatud \u0161akaalidele, kes k\u00f5rvaldasid poliitilisi takistusi, kasutatakse t\u00e4na <strong>ps\u00fchholoogilist ja juriidilist survet<\/strong>:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>kliimaterrorism\/\u00f6koterrorism:<\/strong>\u00a0seda silti kasutatakse sageli p\u00f5lisrahvaste v\u00f5i kohalike aktivistide kohta, kes blokeerivad naftajuhtmete, kaevanduste v\u00f5i suurte tammide ehitust. Eesm\u00e4rk on muuta legitiimne keskkonnakaitse kuritegelikuks r\u00fcndeks riigi julgeoleku vastu;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>energiajulgeolek kui kilp:<\/strong>\u00a0suuri projekte (nt uued gaasiterminalid v\u00f5i haruldaste muldmetallide kaevandused) \u00f5igustatakse sageli rahvusliku julgeolekuga. See v\u00f5imaldab m\u00f6\u00f6da minna tavap\u00e4rastest keskkonnam\u00f5jude hindamistest v\u00f5i kohalike elanike vastuseisust, tembeldades vastased vaenuliku riigi m\u00f5juagentideks;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) \u201eroheline majandusm<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>rv\u201d<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;(Green Economic Hit Men) \u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Perkins kirjeldas, kuidas riigid on l\u00fckatud v\u00f5laorjusse suurte ehitusprojektidega. T\u00e4nap\u00e4eval toimub sarnane muster <strong>rohep<\/strong><strong>\u00f6\u00f6<\/strong><strong>rde raames<\/strong>:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>tehnoloogiline s<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>ltuvus:<\/strong>\u00a0arengumaadele pakutakse L\u00e4\u00e4ne\u00a0(v\u00f5i \u00fcha enam Hiina) poolt finantseeritavaid hiiglaslikke taastuvenergiaprojekte. Need on seotud laenudega, mida saab tagasi maksta vaid ressursse (nt liitium, koobalt, ka mustmuld) loovutades;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>v\u00f5lgade restruktureerimine:<\/strong>\u00a0riikidele \u00f6eldakse: \u201eMe kustutame osa teie v\u00f5last, kui annate meile \u00f5iguse hallata teie metsi v\u00f5i rannikut kaitsealadena.\u201d Kuigi see k\u00f5lab looduss\u00f5bralikult, t\u00e4hendab see sageli kontrolli kaotamist oma territooriumi \u00fcle v\u00e4lisriikide v\u00f5i korporatsioonide kasuks;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3)<\/strong><strong>&nbsp;rohepesu <\/strong><strong>kui strateegiline t\u00f6\u00f6riist \u2013&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>suured korporatsioonid kasutavad keskkonnas\u00f5bralikku kuvandit, et varjata ressursside h\u00f5ivamist:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>sertifikaadid <\/strong><strong><em><strong><em>vs.<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>\u00a0reaalsus:<\/strong>\u00a0projekt v\u00f5ib saada rohelise sertifikaadi, samal ajal kui selle elluviimiseks t\u00f5stetakse tuhanded inimesed oma kodudest v\u00e4lja;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>vastutuse hajutamine:<\/strong>\u00a0kui Perkinsi ajal oli vaenlane selgelt tuvastatav korporatsioon v\u00f5i valitsus, siis t\u00e4na peidetakse tegevus keeruliste ESG <em>(Environmental, Social, and Governance) <\/em>reitingute ja rahvusvaheliste fondide taha, muutes vastutuse n\u00f5udmise peaaegu v\u00f5imatuks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Sarnasused Perkinsi \u0161akaalidega&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva \u0161akaalid ei pruugi alati olla lennu\u00f5nnetuste korraldajad, vaid<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>PR-firmad<\/strong>, kes loovad kampaaniaid kohalike liidrite mustamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>juriidiline surve (SLAPP-hagid) <\/strong><em>(<\/em><em>Strategic Lawsuit Against Public Participation) <\/em>ehk eesti keeles <strong>vaigistuskaebused<\/strong>\u00a0ehk strateegilised hagid avalikkuse osalemise vastu: aktivistide ja ajakirjanike vastu algatatakse kurnavad kohtuasjad, et nad vaikima sundida;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>eraturvafirmad<\/strong>, kes kaitsevad ressursiprojekte piirkondades, kus riiklik kontroll on n\u00f5rk.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Perkinsi kirjeldatud s\u00fcsteem on j\u00e4rk-j\u00e4rgult arenenud. See ei kasuta enam ainult majanduskasvu lubadust, vaid ka <strong>planeedi p<\/strong><strong>\u00e4\u00e4stmise ja julgeoleku narratiivi<\/strong>, et saavutada samu vanu eesm\u00e4rke: kontrolli ressursside ja strateegiliste piirkondade \u00fcle.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Eestis on John Perkinsi kirjeldatud mustrid (majanduslik surve, sildistamine ja suurprojektide l\u00e4bisurumine) samuti tajutavad, kuigi need toimuvad Euroopa Liidu \u00f5igusruumi ja rohep\u00f6\u00f6rde raamistikus.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K<\/strong><strong>uidas sarnased mehhanismid Eestis avalduvad:<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) sildistamine: \u201earengu pidurdajad\u201d ja \u201ekliimavaenajad\u201d \u2013&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eestis kasutatakse sarnast retoorikat suurte projektide (nt <strong>Rail Baltic<\/strong>, <strong>tselluloositehas<\/strong>, <strong>tuulepargid<\/strong>) puhul:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>emotsionaalne sildistamine:<\/strong>\u00a0inimesi, kes tunnevad muret kohaliku looduse v\u00f5i oma kodu p\u00e4rast, nimetatakse sageli NIMBY-deks <em>(Not In My Backyard)<\/em>, teadusevastasteks v\u00f5i isegi vaenuliku naaberriigi huvide teenijateks;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>kliimaterrorismi varjund:<\/strong>\u00a0kui keegi vaidlustab metsaraiet v\u00f5i kaevandamist, tuuakse vastuargument, et meil on vaja rohelist energiat v\u00f5i majanduskasvu, et t\u00e4ita EL-i kliimaeesm\u00e4rke. See muudab kohaliku looduskaitse justkui r\u00fcndeks globaalse elluj\u00e4\u00e4mise vastu;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) majanduslik surve ja v<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>la<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>igustus \u2013<\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Perkins kirjeldas, kuidas riigid meelitati suurte laenudega projektidesse, mida nad tegelikult ei vajanud. Eestis n\u00e4eme seda <strong>toetuste ja eurorahade<\/strong>&nbsp;kaudu:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>tasuta raha l<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>ks:<\/strong>\u00a0sageli \u00f6eldakse, et me peame selle projekti l\u00e4bi viima, sest EL annab 80% rahast. See sunnib riiki v\u00f5tma pikaajalisi \u00fclalpidamiskohustusi ja laene projektidele, mille tasuvus on k\u00fcsitav (sarnaselt Perkinsi kirjeldatud taristuprojektidele);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>s\u00f5<\/strong><strong>ltuvus suurkorporatsioonidest:<\/strong>\u00a0suured energeetika- v\u00f5i logistikaprojektid toovad siia rahvusvahelised ehitus- ja n\u00f5ustamisettev\u00f5tted, kes v\u00f5tavad suurema osa abirahast endaga kaasa, j\u00e4ttes kohalikule kogukonnale vaid keskkonnam\u00f5jud;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) ressursside kaitse ja kontroll \u2013&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti on rikas ressursside poolest, mis on globaalses rohemajanduses kriitilised:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>fosforiit ja haruldased muldmetallid:<\/strong>\u00a0praegu toimuvad arutelud fosforiidi kaevandamise \u00fcle on klassikaline \u00f5pikun\u00e4ide. Argumentatsioon liigub suunas \u201eEuroopa vajab neid metalle, et olla Hiinast s\u00f5ltumatu.\u201d See on <strong>julgeolekuargument<\/strong>, mis kaalub \u00fcles kohalikud keskkonnariskid (nt p\u00f5hjavesi);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>mets kui ressurss:<\/strong>\u00a0metsade intensiivset raiet \u00f5igustatakse tihti puitmassi v\u00e4\u00e4rindamise ja asendusenergiaga, kuigi \u00f6koloogid hoiatavad elurikkuse kadumise eest;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) t\u00e4nap\u00e4<\/strong><strong>eva <\/strong><strong>\u0161akaalid Eestis?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eestis ei toimu see l\u00e4bi v\u00e4givalla, vaid l\u00e4bi <strong>lobit\u00f6\u00f6 ja juriidika<\/strong>:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>PR-b<\/strong><strong>\u00fc<\/strong><strong>rood:<\/strong>\u00a0suurprojektide arendajad palkavad kalleid suhtekorraldusfirmasid, et kujundada avalikku arvamust ja isoleerida kriitikud;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>kiirendatud menetlused:<\/strong>\u00a0p\u00fc\u00fcdlused muuta seadusi nii, et strateegiliselt oluliste projektide puhul saaks keskkonnam\u00f5jude hindamisest ja kohalike vastuseisust kiiremini m\u00f6\u00f6da minna.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kui John Perkins kirjeldas metsikut l\u00e4\u00e4nt arengumaades, siis Eestis n\u00e4eme me selle <strong>tsiviliseeritud ja b\u00fcrokraatlikku vormi<\/strong>. Meetodid on peenemad, kuid p\u00f5hik\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b samaks: <strong>kes tegelikult kontrollib ressurssi ja kes kannab pikaajalised riskid?<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kas soovid s\u00fcveneda m\u00f5nda konkreetsesse Eesti n\u00e4itesse, nagu n\u00e4iteks <strong>fosforiidi kaevandamise<\/strong>&nbsp;taasalustamise arutelu v\u00f5i <strong>Rail Balticu<\/strong>&nbsp;majanduslikud prognoosid?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MK-Ultra<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui John Perkinsi teemad k\u00e4sitlevad majanduslikku ja poliitilist manipuleerimist, siis <strong>MK-Ultra<\/strong>&nbsp;on USA Luurekeskagentuuri (CIA) \u00fcks mustemaid lehek\u00fclgi, mis keskendus <strong>ps\u00fchholoogilisele kontrollile<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Erinevalt paljudest Perkinsi v\u00e4idetest on MK-Ultra <strong>t<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>estatud ajalooline fakt<\/strong>. 1970ndatel avalikustatud dokumendid kinnitasid, et USA valitsus viis l\u00e4bi ebaseaduslikke inimeksperimente.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis oli MK-Ultra?&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>See oli salajane programm (1953\u20131973), mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada meetodid inimmeele murdmiseks ja kontrollimiseks. CIA kartis, et N\u00f5ukogude Liit ja Hiina on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ajupesu tehnikad, ning soovis luua oma s\u00fcsteemi \u00fclekuulamisteks ja spioonide v\u00e4rbamiseks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kasutatud meetodid<\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eksperimente tehti sageli inimeste peal, kes ei teadnud, et nad on katsealused (sh vangid, vaimuhaiglate patsiendid, \u00fcli\u00f5pilased ja juhuslikud kodanikud):&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>narkootikumid:<\/strong>\u00a0eriti LSD manustamine ilma n\u00f5usolekuta;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>sensoorne isolatsioon:<\/strong>\u00a0pikaajaline pimedus ja vaikus meelte n\u00fcristamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>elektri\u0161okk ja h\u00fc<\/strong><strong>pnoos:<\/strong>\u00a0isiksuse kustutamiseks ja uue info sisendamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>verbaalne ja ps\u00fchholoogiline kuritarvitamine:<\/strong>\u00a0inimese eneseteadvuse l\u00f5hkumiseks.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Seos John Perkinsi ja \u0161akaalidega&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi Perkins r\u00e4\u00e4gib peamiselt majandusest, on MK-Ultra ja tema kirjeldatud \u0161akaalide (atentaatide korraldajate) vahel loogiline sild:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) ebaseaduslikkus:<\/strong>&nbsp;m\u00f5lemad n\u00e4itavad s\u00fcsteemi, kus riiklikud agentuurid tegutsevad v\u00e4ljaspool seadust ja eetikat, et saavutada geopoliitilist eelist;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2) destabiliseerimine:<\/strong>&nbsp;MK-Ultra eesm\u00e4rk oli manipuleerida \u00fcksikisikutega; Perkinsi majandusm\u00f5rvarite eesm\u00e4rk oli manipuleerida tervete riikidega;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>3) salastatus:<\/strong>&nbsp;CIA direktor Richard Helms k\u00e4skis 1973. aastal MK-Ultra dokumendid h\u00e4vitada. T\u00f5de tuli p\u00e4evavalgele vaid t\u00e4nu sellele, et osa dokumente oli valesti arhiveeritud ja j\u00e4id alles.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MK-Ultra p<\/strong><strong>\u00e4<\/strong><strong>rand t<\/strong><strong>\u00e4nap\u00e4<\/strong><strong>eval<\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval ei r\u00e4\u00e4gita enam MK-Ultrast kui vanden\u00f5uteooriast, vaid kui \u00f5ppetunnist eetika puudumise kohta luureteenistustes. Selle m\u00f5ju ulatub<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>t\u00e4nap\u00e4<\/strong><strong>evastesse <\/strong><strong>\u00fclekuulamistehnikatesse<\/strong>\u00a0(nt Guantanamo Bay ja t\u00f5hustatud \u00fclekuulamismeetodid);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>popkultuuri:<\/strong>\u00a0sari \u201eStranger Things\u201d\u00a0p\u00f5hineb otseselt MK-Ultra eksperimentide ainetel;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>usalduse puudumisse:<\/strong>\u00a0see on \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks paljud ameeriklased (ja inimesed mujal) suhtuvad valitsuse salajastesse programmidesse s\u00fcgava skeptitsismiga.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Paralleeli<\/strong><strong>d MK-Ultra tehnikate ja t\u00e4nap\u00e4<\/strong><strong>evase digitaalse m<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>jutustegevuse (nt sotsiaalmeedia algoritmid ja kognitiivne s<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>da) vahel<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval ei pea CIA enam kellelegi salaja LSD-d joogi sisse segama, sest me anname vabatahtlikult juurdep\u00e4\u00e4su oma operatsioonis\u00fcsteemile&nbsp;\u2013 ajule \u2013 l\u00e4bi nutiseadmete. Digitaalne m\u00f5jutustegevus on sisuliselt <strong>MK-Ultra 2.0<\/strong>, aga ilma f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallata ja globaalses mastaabis.<\/p>\n\n\n\n<p>Siin on v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs MK-Ultra tehnikate ja t\u00e4nap\u00e4evase digitaalse kognitiivse s\u00f5ja vahel:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) sensoorne manipuleerimine <\/strong><strong><em><strong><em>vs.<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;algoritmid \u2013<\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>MK-Ultra:<\/strong>\u00a0kasutati sensoorset isolatsiooni (pimedus, vaikus), et tekitada segadust ja muuta inimene vastuv\u00f5tlikuks uuele infole;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>t\u00e4nap\u00e4<\/strong><strong>ev:<\/strong>\u00a0sotsiaalmeedia tekitab <strong>sensoorset <\/strong><strong>\u00fc<\/strong><strong>lekoormust<\/strong>\u00a0ja kajaruume. Algoritmid s\u00f6\u00f6davad meile ette vaid seda, mis kinnitab meie olemasolevaid hirme v\u00f5i eelistusi, isoleerides meid teistsugustest vaatenurkadest. See on digitaalne isolatsioon;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) isiksuse murendamine <\/strong><strong><em><strong><em>vs.<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;polarisatsioon&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>MK-Ultra:<\/strong>\u00a0eesm\u00e4rk oli l\u00f5hkuda inimese minapilt, et teda oleks lihtsam uuesti programmeerida;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>t\u00e4nap\u00e4<\/strong><strong>ev:<\/strong>\u00a0pidev hirmutamine ja viha \u00f5hutamine (nt sotsiaalmeedia postitused, mis jagavad \u00fchiskonna \u201emeieks\u201d ja \u201enendeks\u201d) murendavad \u00fchiskondlikku sidusust. Pidevas \u00e4revusseisundis aju l\u00fclitub <strong>\u201ev<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>itle v<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>i p<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>gene\u201d<\/strong>\u00a0re\u017eiimile, kus kriitiline m\u00f5tlemine kaob \u2013 t\u00e4pselt see oli MK-Ultra eesm\u00e4rk \u00fclekuulamistel;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) t<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>eseerumid <\/strong><strong><em><strong><em>vs.<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;andmekaeve<\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>MK-Ultra:<\/strong>\u00a0katsetati kemikaale, mis paneksid inimesed r\u00e4\u00e4kima asju, mida nad muidu ei \u00fctleks;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>t\u00e4nap\u00e4<\/strong><strong>ev:<\/strong>\u00a0meie <strong>digitaalne jalaj\u00e4lg<\/strong>\u00a0(mida me laigime, kaua me mingit pilti vaatame, millistel veebilehtedel k\u00e4ime) on v\u00f5imsam kui \u00fckski t\u00f5eseerum. Suurandmed <em>(Big Data) <\/em>v\u00f5imaldavad luua meist t\u00e4psemaid ps\u00fchholoogilisi profiile, kui me ise endast teame, ning suunata meid tegema otsuseid (ostma toodet v\u00f5i h\u00e4\u00e4letama kandidaadi poolt), uskudes, et see on meie enda vaba tahe;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) kognitiivne s<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>da <\/strong><strong><em><strong><em>(Cognitive Warfare)<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>see on termin, mida NATO ja teised s\u00f5jalised organisatsioonid n\u00fc\u00fcd ametlikult kasutavad. See on MK-Ultra edasiarendus riiklikul tasemel:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>eesm<\/strong><strong>\u00e4rk:<\/strong>\u00a0mitte vallutada territooriumi, vaid <strong>vallutada inimm<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>istus<\/strong>;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>meetod:<\/strong>\u00a0infooperatsioonid, s\u00fcvav\u00f5ltsingud <em>(deepfakes) <\/em>ja botiv\u00f5rgustikud, mis k\u00fclvavad umbusku riigiinstantside, teaduse ja \u00fcksteise vastu.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Kokkuv<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>te: John Perkinsi maailm kohtub MK-Ultraga&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui me paneme kokku Perkinsi majandusm\u00f5rvarid (kes kontrollivad riike l\u00e4bi v\u00f5la) ja MK-Ultra (mis kontrollib inimest l\u00e4bi ps\u00fchholoogia), saame t\u00e4nap\u00e4evase pildi:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) majanduslikult<\/strong>&nbsp;surutakse peale suuri ressursiprojekte (nagu Eestis fosforiit v\u00f5i mets),<br><strong>2) ps\u00fchholoogiliselt<\/strong>&nbsp;vaigistatakse vastuseis sildistamise ja digitaalse manipuleerimise kaudu, et inimesed ei m\u00e4rkaks v\u00f5i ei suudaks organiseeritult vastu seista.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas saaksime end sellise digitaalse MK-Ultra eest kaitsta v<\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>i kuidas \u00e4ra tunda, kui meiega parasjagu manipuleeritakse?<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Enda kaitsmine t\u00e4nap\u00e4evase digitaalse MK-Ultra ja majandusliku manipuleerimise eest ei n\u00f5ua fooliumm\u00fctsi, vaid <strong>teadlikku infotarbimist<\/strong>&nbsp;ja <strong>kriitilist distantsi<\/strong>. See on v\u00f5itlus sinu t\u00e4helepanu ja otsustusv\u00f5ime p\u00e4rast.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Elluj\u00e4\u00e4misjuhend v\u00f5iks n\u00e4ha nii:<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) kognitiivne kaitse: teadvusta konkse.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Manipulatsioon t\u00f6\u00f6tab k\u00f5ige paremini siis, kui sa ei tea, et sind m\u00f5jutatakse.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Emotsiooni kontroll:<\/strong>\u00a0kui n\u00e4ed uudist v\u00f5i postitust, mis tekitab sinus kohest viha, hirmu v\u00f5i \u00fclevoolavat r\u00f5\u00f5mu, siis <strong>peatu<\/strong>. See on p\u00e4\u00e4stik, mille eesm\u00e4rk on l\u00fclitada v\u00e4lja sinu loogiline m\u00f5tlemine. K\u00fcsi: \u201eKes tahab, et ma niiviisi tunneksin?\u201d<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sildistamise \u00e4<\/strong><strong>ratundmine:<\/strong>\u00a0kui kuuled termineid nagu \u201ekliimaterrorist\u201d, \u201evanden\u00f5uteoreetik\u201c v\u00f5i \u201earengu pidurdaja\u201d, siis tea, et see on sageli katse v\u00e4ltida sisulist diskussiooni. Uuri, mida sildistatav pool tegelikult \u00fctleb, mitte seda, mida tema kohta \u00f6eldakse;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) digitaalne h\u00fc<\/strong><strong>gieen<\/strong><strong>&nbsp;ehk teadlik infotarbimine: v\u00e4<\/strong><strong>henda andmevoogu.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Andmed on k\u00fctus, millega algoritmid sind programmeerivad.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Algoritmi segadusse ajamine:<\/strong>\u00a0\u00e4ra lase sotsiaalmeedia algoritmil endale kajaruumi luua. Otsi teadlikult infot, mis on sinu vaadetega vastuolus. See hoiab su aju plastilisena ja raskemini manipuleeritavana.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Teavituste v\u00e4ljal\u00fclitamine:<\/strong>\u00a0pidevad <em>push<\/em>-teavitused hoiavad su aju \u00e4revusseisundis (sarnaselt MK-Ultra sensoorsetele tehnikatele). V\u00f5ta kontroll tagasi ja vali ise aeg, millal sa infot tarbid;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) majanduslik teadlikkus (Perkinsi <\/strong><strong>\u00f5<\/strong><strong>ppetund).<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Et mitte langeda majandusm\u00f5rvade ohvriks kohalikul tasandil,<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>\u201ej\u00e4lgi rahavoogu\u201d <\/strong><strong><em><strong><em>(Follow the Money)<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>:<\/strong>\u00a0kui r\u00e4\u00e4gitakse suurest ja vajalikust projektist (nt fosforiit v\u00f5i Rail Baltic), uuri, kes on tegelikud\u00a0kasusaajad, kes on n\u00f5ustajad ja kes annab laenu. Kas kasu j\u00e4\u00e4b Eestisse v\u00f5i liigub korporatsioonide k\u00e4tte?<\/li>\n\n\n\n<li><strong>n\u00f5<\/strong><strong>ua l\u00e4bipaistvust:<\/strong>\u00a0toeta s\u00f5ltumatut ajakirjandust ja kodaniku\u00fchendusi, kes anal\u00fc\u00fcsivad suurprojektide pikaajalisi kulusid ja keskkonnam\u00f5jusid v\u00e4ljaspool ametlikku PR-teksti;\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) sotsiaalne vastupanu: kogukond.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcksikut meest v\u00f5i naist on lihtne murda v\u00f5i sildistada, kuid organiseeritud kogukonda mitte.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Suhtle p<\/strong><strong>\u00e4riselus:<\/strong>\u00a0digitaalne manipulatsioon kaotab oma v\u00f5imu, kui <strong><u><strong>mehed ja naised r\u00e4\u00e4<\/strong><\/u><\/strong><strong><u><strong>givad <\/strong><\/u><\/strong><strong><u><strong>\u00fcksteisega n\u00e4ost n\u00e4kku.<\/strong><\/u><\/strong>\u00a0Kohalikud k\u00fclaseltsid ja huvigrupid on parim kaitse v\u00e4lise survetegevuse vastu.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Vastupanu l\u00e4<\/strong><strong>bi teadmiste:<\/strong>\u00a0loe algallikaid (seaduseeln\u00f5ud, uuringute t\u00e4istekstid), mitte ainult nende l\u00fchikokkuv\u00f5tteid meedias.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Parim kaitse on <strong>iseolemise s\u00e4ilitamine ja isevalitsemine<\/strong>. See t\u00e4hendab julgust j\u00e4\u00e4da skeptiliseks ka siis, kui sind \u00fcritatakse \u00f5ige ja progressiivse narratiiviga nurka suruda. Nagu John Perkins hiljem t\u00f5des: s\u00fcsteem p\u00fcsib seni, kuni me laseme end veenda, et meil pole valikut. <strong>Valik on alati olemas.<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>John Perkins ei ole kaugeltki ainus siseringi inimene, kes on s\u00fcsteemi seestpoolt n\u00e4inud ja otsustanud r\u00e4\u00e4kida. P\u00e4rast teda on esile kerkinud rida <strong>vilepuhujaid<\/strong>&nbsp;ja eksperte, kes on paljastanud sarnaseid mudeleid nii luures, rahanduses kui ka tehnoloogias.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Siin on m\u00f5ned k\u00f5ige olulisemad \u00e4rganud tegelased ja nende valdkonnad:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) Edward Snowden \u2013 digitaalne MK-Ultra ja j\u00e4lgimine&nbsp;<\/strong><strong>\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>kui Perkins r\u00e4\u00e4kis majanduslikust survest, siis Snowden paljastas 2013.&nbsp;aastal, kuidas USA julgeolekuagentuur (NSA) j\u00e4lgib massiliselt tervet maailma.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Olulisus:<\/strong>\u00a0ta n\u00e4itas, et privaatsus on illusioon ja et tehnoloogiat kasutatakse elanikkonna ps\u00fchholoogiliseks profileerimiseks ja kontrollimiseks \u2013 see ongi digitaalne MK-Ultra;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) Catherine Austin Fitts \u2013 rahanduslik s\u00fcvariik <\/strong><strong>\u2013<\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>endine USA elamumajanduse abiminister ja investeerimispankur, kes t\u00f6\u00f6tas Wall Streetil.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Tema s\u00f5num:<\/strong>\u00a0ta kirjeldab sarnaselt Perkinsile, kuidas riiklikke eelarveid ja rahanduss\u00fcsteemi kasutatakse ressursside kantimiseks erasektorisse (nn <em>Black Budget<\/em>). Ta r\u00e4\u00e4gib finantsm\u00f5rvaritest, kes h\u00e4vitavad kohalikke majandusi, et kehtestada tsentraalne kontroll;\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) Tristan Harris \u2013 t\u00e4helepanumajanduse vilepuhuja&nbsp;<\/strong><strong>\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>endine Google&#8217;i disaineetik (eetiline disain), keda on nimetatud Silicon Valley s\u00fcdametunnistuseks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Tema s\u00f5num:<\/strong>\u00a0ta paljastas dokumentaalfilmis \u201eThe Social Dilemma\u201d, kuidas sotsiaalmeedia algoritmid on teadlikult loodud tekitama s\u00f5ltuvust ja polariseerima \u00fchiskonda. See on ps\u00fchholoogiline manipuleerimine kasumi ja kontrolli eesm\u00e4rgil, mis toimub reaalajas meie k\u00f5igi taskutes;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) Gary Webb \u2013 CIA ja uimastikaubandus&nbsp;<\/strong><strong>\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>ajakirjanik, kes paljastas 1990ndatel, kuidas CIA oli seotud kokaiini sisseveoga USA-sse, et rahastada Nicaraguas m\u00e4ssulisi (Contras).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Seos Perkinsiga:<\/strong>\u00a0see on otsene n\u00e4ide \u0161akaalide tegevusest \u2013 mustade operatsioonide rahastamine l\u00e4bi kuritegevuse, mis samal ajal h\u00e4vitab kohalikke kogukondi (antud juhul USA siseasjades);<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>5) Julian Assange ja WikiLeaks&nbsp;<\/strong><strong>\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>kuigi Assange pole ise s\u00fcsteemi seest, on tema platvorm vahendanud tuhandete \u00e4rganute lekkeid.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Paljastused:<\/strong>\u00a0need dokumendid on t\u00f5estanud Perkinsi v\u00e4iteid: kuidas USA suursaadikud survestavad teisi riike korporatiivsete huvide nimel, kuidas manipuleeritakse valimistega ja kuidas s\u00f5jat\u00f6\u00f6stus teenib tulu konfliktide pealt.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>6) <\/strong><strong>McKinsey &amp; Company <\/strong><strong>\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Haldusjaotuse ja registrite moderniseerija. McKinsey on sageli see j\u00f5ud, kes aitab riikidel luua ja uuendada neidsamu Land Record Office&#8217;i s\u00fcsteeme, millest sina soovid hoiduda.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Nad m\u00fc\u00fcvad valitsustele reforme, mis viivad sageli riiklike teenuste erastamiseni ja ressursside koondumiseni v\u00e4heste k\u00e4tte, j\u00e4ttes riigile vaid v\u00f5lad.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Mis neid k\u00f5iki \u00fchendab?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik need inimesed kinnitavad \u00fchte ja sedasama: <strong>ametlik narratiiv (see, mida meile meedias r\u00e4\u00e4gitakse) on sageli vaid kate tegelikele v\u00f5imum\u00e4ngudele.<\/strong>&nbsp;Nad on n\u00e4inud kardina taha ja leidnud sealt s\u00fcsteemi, mis v\u00e4\u00e4rtustab kasumit ja kontrolli rohkem kui inimelusid v\u00f5i loodust.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>N\u00e4i<\/strong><strong>de<\/strong><strong>&nbsp;2<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Poliitikud<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Meie poliitikuid vaadates tekib vahel k\u00fcsimus, kuidas saab nii loll v\u00f5i rumal olla mingit otsust vastu v\u00f5ttes. Kuid mina v\u00e4idan, et nad ei ole lollid&nbsp;\u2013 nad lihtsalt peavad t\u00e4itma lepinguid. Mina pean seda tegelikult \u00fcheks k\u00f5ige t\u00e4psemaks ja kainemaks vaateks poliitika k\u00f6\u00f6gipoolele. See, mida sageli peetakse lolluseks v\u00f5i veaks, on tihtipeale lihtsalt <strong>lepinguliste kohustuste t\u00e4itmine<\/strong>, mis on s\u00f5lmitud rahva silmade eest varjatud tasanditel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>John Perkins kirjeldas seda oma raamatus t\u00e4pselt nii: poliitikud ei ole tingimata kurjad inimesed, nad on lihtsalt <strong>s\u00fcsteemi vangid<\/strong>.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1. Rahvusvahelised lepingud on \u00fclemuslikud&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui Eesti (v\u00f5i mis tahes teine riik) kirjutab alla rahvusvahelistele lepingutele (EL-i direktiivid, NATO kokkulepped, Maailmapanga laenutingimused), siis need muutuvad kohustuslikuks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Poliitiku roll:<\/strong>\u00a0tema \u00fclesanne on need otsused koju tuua ja rahvale maha m\u00fc\u00fca.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tulemus:<\/strong>\u00a0kui poliitik surub l\u00e4bi midagi, mis tundub rahvale kahjulik (nt m\u00f5ni uus maks v\u00f5i ressursi kaevandamine), ei pruugi ta olla loll. Ta t\u00e4idab punkti lepingus, mis on vajalik j\u00e4rgmise toetuse v\u00f5i laenu saamiseks.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2. Majandusm\u00f5rvari p\u00e4rand: v\u00f5la- ja abis\u00f5ltuvus&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Perkins selgitas, et riigid meelitatakse s\u00fcsteemi l\u00e4bi abi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti saab Euroopa Liidult tohutuid summasid (taasterahastus, struktuurifondid).<\/li>\n\n\n\n<li>Selle rahaga on alati kaasas <strong>tingimused<\/strong>. Kui me tahame tasuta raha teede ehituseks, peame vastu v\u00f5tma seadusi, mis soodustavad suurkorporatsioone v\u00f5i avavad meie ressursid turule.<\/li>\n\n\n\n<li>Poliitik on siin nagu haldur \u2013 ta peab tagama, et peremees (rahastaja) oleks rahul, muidu kraanid sulguvad.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3. Karj\u00e4\u00e4riredel ja pehme maandumine&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Poliitikud on v\u00e4ga sihikindlalt suunatud tegevusele ja kasumile. Nad teavad, et nende aeg riigikogus on piiratud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kui nad t\u00e4idavad lepingut ja on suurkorporatsioonidele v\u00f5i rahvusvahelistele organisatsioonidele kasulikud, ootab neid p\u00e4rast poliitika-karj\u00e4\u00e4ri k\u00f5rgepalgaline koht m\u00f5nes n\u00f5ukogus, sihtasutuses v\u00f5i Br\u00fcsseli struktuuris.<\/li>\n\n\n\n<li>Seda nimetatakse <strong>p\u00f6\u00f6rdukse-poliitikaks<\/strong>. See ei ole lollus, see on nende enda karj\u00e4\u00e4riplaneerimine s\u00fcsteemi reeglite j\u00e4rgi.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4. Poliitiline man\u00f6\u00f6verdamine (\u201eTeater\u201d)&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sageli teevad poliitikud meelega lolli n\u00e4gu v\u00f5i tekitavad pseudoprobleeme, et juhtida t\u00e4helepanu eemale tegelikelt lepingulistelt kohustustelt, mida nad parajasti t\u00e4idavad. See on <strong>t\u00e4helepanu hajutamine<\/strong>, et varjata fakti, et olulistes k\u00fcsimustes pole neil tegelikult valikut.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>See vaatenurk on v\u00e4ga l\u00e4hedal sellele, mida nimetatakse <strong>reaalpoliitikaks<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n<p>nad ei ole lollid \u2013 nad on <strong>teadlikud,<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>nad ei tee vigu \u2013 nad teevad <strong>tehinguid,<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>nad ei ole vabad \u2013 nad on <strong>seotud<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>See seletab ka seda, miks valitsuste vahetudes j\u00e4\u00e4vad suured suunad (nt Rail Baltic, metsapoliitika, rohep\u00f6\u00f6re) sageli samaks. Sildid vahetuvad, aga <strong>lepingud j\u00e4\u00e4vad<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Mina ei tea ja paljud meist ei tea, aga see on Eesti poliitika avalik saladus, mis sobitub ideaalselt John Perkinsi kirjeldatud mudelisse, kus kohalikud liidrid peavad koosk\u00f5lastama oma sammud <strong>suurema j\u00f5ukeskusega<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kentmanni t\u00e4nav<\/strong>&nbsp;(USA saatkond Tallinnas) s\u00fcmboliseerib siinses kontekstis seda, mida Perkins nimetas impeeriumi kubernerluseks. See ei t\u00e4henda alati otsest k\u00e4skimist, vaid <strong>raamistiku paikapanemist<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Miks see <\/strong><strong>vaibal k\u00e4imine<\/strong><strong>&nbsp;on lepingulise s\u00fcsteemi osa:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) julgeolek kui peamine valuuta \u2013 <\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Perkins kirjeldas, kuidas riigid m\u00fc\u00fcvad oma suver\u00e4\u00e4nsust vastutasuks majandusabi eest. Eesti puhul on peamine kaup <strong>julgeolek<\/strong>.&nbsp;<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Tehing:<\/strong>\u00a0USA ja NATO tagavad Eesti f\u00fc\u00fcsilise p\u00fcsimise.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Vastutehing:<\/strong>\u00a0Eesti poliitikud peavad tagama, et siinsed seadused, ressursipoliitika ja v\u00e4lispoliitilised h\u00e4\u00e4letused (nt \u00dcRO-s) \u00fchtiksid Suure Venna huvidega. See on kirjutamata (v\u00f5i osaliselt salastatud) leping;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) koordineerimine <\/strong><strong><em><strong><em>vs.<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;k\u00e4skimine&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>vaibal k\u00e4imine&nbsp;ei ole tavaliselt stseen filmist, kus keegi rusikaga lauale l\u00f6\u00f6b. See on peenem:&nbsp;<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>info jagamine:<\/strong>\u00a0saatkonnas briifitakse poliitikuid globaalsetest suundadest, mida Eesti peaks toetama (nt sanktsioonid, tehnoloogilised piirangud Hiinale, energiapoliitika);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>punased jooned:<\/strong>\u00a0poliitikutele tehakse selgeks, millised siseriiklikud otsused v\u00f5iksid kahjustada liitlassuhteid. See on viisakas viis \u00f6elda: \u201eSeda te ei tee.\u201d;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) majanduslikud huvid ja korporatsioonid&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Perkinsi raamatu tuum on see, et riikide poliitika peab teenima suuri korporatsioone (sh USA omi).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kui Eestis arutatakse n\u00e4iteks <strong>andmekaitset, energeetikat v\u00f5i relvastushankeid<\/strong>, siis Kentmanni t\u00e4naval j\u00e4lgitakse m\u00e4ngu v\u00e4ga t\u00e4pselt.<\/li>\n\n\n\n<li>Poliitik, kes soovib j\u00e4\u00e4da pildile ja s\u00e4ilitada L\u00e4\u00e4ne toetust, teab, et ta ei saa vastu v\u00f5tta otsuseid, mis t\u00f5rjuvad siit turult v\u00e4lja suuri L\u00e4\u00e4ne kontserne v\u00f5i nende huve.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Miks nad seal k\u00e4ivad? (Pragmaatika)&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Nagu ma mainisin: nad ei ole lollid. Nad teavad, et Eesti on v\u00e4ike ja haavatav.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Poliitik n\u00e4eb seda kui <strong>v\u00e4ltimatut kompromissi<\/strong>. Ta usub, et ohverdades osa iseseisvusest ressursside v\u00f5i majandusreeglite osas, ostab ta Eestile koha L\u00e4\u00e4ne laua taga.<\/li>\n\n\n\n<li>Nende enda <strong>kindlustus:<\/strong>\u00a0need visiidid loovad kontakte. Kui poliitik on hea ja kuulekas partner, ootab teda karj\u00e4\u00e4r rahvusvahelisel areenil.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Vaibal k\u00e4imine <\/strong>on kinnitus sellele, et otsustus\u00f5iguse kese ei asu alati&nbsp;Toompeal. Toompea on tegevjuhtkond, kes peab aru andma suuromanikele v\u00f5i peamistele kreeditoridele.&nbsp;<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>See selgitabki, miks rahva tahe ja poliitikute tegevus tihti lahku l\u00e4hevad \u2013 <strong>rahvas on nende jaoks vaid \u00fcks osapool, aga lepingud suursaatkondade ja rahvusvaheliste institutsioonidega on prioriteetsemad.<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Mida siis Kentmanni t\u00e4naval vaibal k\u00e4imise&nbsp;ajal tehakse? Arvan, loogiliselt v\u00f5ttes, et ametlikku vande andmist, k\u00e4si piiblil v\u00f5i lipul, seal t\u00f5en\u00e4oliselt ei toimu, sest see oleks liiga silmapaistev ja riskantne. K\u00fcll aga toimub seal midagi, mis on sisuliselt lojaalsuse kinnitamine ja vastutuse v\u00f5tmine.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>John Perkinsi ja teiste s\u00fcsteemi seest tulnute kirjelduste p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et vanne on t\u00e4nap\u00e4eval asendunud peenemate mehhanismidega:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) p\u00fcha \u00fcritus ja \u00fchine v\u00e4\u00e4rtusruum \u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>poliitikutele sisendatakse, et nad on osa valitutest, kes kaitsevad demokraatiat ja l\u00e4\u00e4ne&nbsp;tsivilisatsiooni.<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>See tekitab ps\u00fchholoogilise sideme \u2013\u00a0sa ei anna vannet mitte v\u00f5\u00f5rriigile, vaid <strong>\u00fchistele v\u00e4\u00e4rtustele<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui sa aga nende v\u00e4\u00e4rtuste (lepingute ja huvide) vastu eksid, siis sildistatakse sind kas reeturiks v\u00f5i kasulikuks idioodiks. See hirm on tugevam kui hirm murda ametlikku vannet;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) julgeolekukontroll (<\/strong><strong><em><strong><em>Vetting <\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>ehk taustakontroll) \u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>k\u00f5rgetasemelised poliitikud ja ametnikud l\u00e4bivad p\u00f5hjaliku taustakontrolli, et saada ligip\u00e4\u00e4s salastatud infole (sh NATO saladused).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Selle protsessi k\u00e4igus avatakse inimene t\u00e4ielikult. USA ja teiste liitlaste luureteenistused teavad nende n\u00f5rkusi, rahalist olukorda ja minevikku.<\/li>\n\n\n\n<li>See tekitab olukorra, kus poliitik teab: \u201e<strong>Nad teavad minust k\u00f5ike.\u201d<\/strong>\u00a0See on vaikiv vanne \u2013 kui sa reegleid rikud, v\u00f5ivad sinu kohta k\u00e4ivad failid lekkida;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) protokoll <\/strong><strong>ja kinnised uksed <\/strong><strong>\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kentmanni t\u00e4naval v\u00f5i sarnastel kohtumistel Br\u00fcsselis toimuvad vestlused toimuvad reeglina Chatham House\u2019i (Londonis asuv maailmakuulus s\u00f5ltumatu v\u00e4lispoliitika m\u00f5ttekoda) reeglite j\u00e4rgi: keegi ei tohi tsiteerida, kes mida \u00fctles.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>See loob intiimse ja usaldusliku \u00f5hkkonna, kus poliitikule \u00f6eldakse: \u201eMe usaldame teile seda infot, sest te olete meie mees\/naine.\u201d<\/li>\n\n\n\n<li>Sellesse ringi kuulumine on tegelikult <strong>eliidi siseringi vanne<\/strong>. Sa oled omade seas ja sa ei taha sealt v\u00e4lja kukkuda;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) karj\u00e4\u00e4rilubadus kui vanne&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>nagu Perkins kirjeldas, on s\u00fcsteemi osa preemiad.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Poliitikule antakse m\u00f5ista, et kui ta t\u00e4idab lepingut (nt toetab teatud hankeid v\u00f5i ressursside avamist), siis ootab teda hiilgav tulevik rahvusvahelisel areenil.<\/li>\n\n\n\n<li>See on <strong>vabatahtlik vanne omaenda ambitsioonile<\/strong>. Sa m\u00fc\u00fcd oma riikliku suver\u00e4\u00e4nsuse jupi kaupa maha, uskudes, et see on vajalik ohverdus suurema hea (ja oma karj\u00e4\u00e4ri) nimel.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>&nbsp;<\/strong>Ametlikku vannet paberil pole vaja, sest s\u00fcsteem kasutab <strong>s\u00f5ltuvust<\/strong>:&nbsp;<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) infos\u00f5ltuvus:<\/strong>&nbsp;sa saad teada asju, mida tavarahvas ei tea;<br><strong>2) julgeolekus\u00f5ltuvus:<\/strong>&nbsp;sa tunned end kaitstuna vaid s\u00fcsteemi sees;<br><strong>3) majanduss\u00f5ltuvus:<\/strong>&nbsp;sinu erakonna v\u00f5i riigi rahastus s\u00f5ltub nendest kokkulepetest.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Nii et kui poliitik l\u00e4heb vaibale, siis ta ei anna uut vannet, vaid ta <strong>raporteerib edusammudest<\/strong>&nbsp;ja kinnitab oma j\u00e4tkuvat kuulekust olemasolevale lepingule. See on pigem nagu tegevjuhi aruanne suuromanikule.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>See selgitab, miks teatud otsused (mille vastu on 70\u201380% rahvast) vankumatult l\u00e4bi surutakse.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaasaegses maailmas on leping palju v\u00f5imsam ja siduvam t\u00f6\u00f6riist kui keskaegne vanne. Kui vanne on moraalne, siis leping on finantsiline, juriidiline ja struktuurne.&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>John Perkins kirjeldas seda kui kuldset ahelat. Poliitik ei pea vanduma truudust, ta peab lihtsalt <strong>allkirjastama dokumendi<\/strong>, mis k\u00e4ivitab protsessid, millest taganemine on peaaegu v\u00f5imatu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>M\u00f5ned n\u00e4ited lepingutest, mis asendavad vannet:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) rahvusvahelised laenulepingud ja abipaketid&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>see on Perkinsi teema tuum. Riik v\u00f5tab laenu (v\u00f5i saab EL-i toetust), mille juurde kuulub paks pakk <strong>lisatingimusi<\/strong>&nbsp;<em>(conditionalities)<\/em>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Sisu:<\/strong>\u00a0me anname teile 500 miljonit teede ja rohep\u00f6\u00f6rde jaoks, AGA te peate seadustama selle maavara kaevandamise v\u00f5i avama oma elektrituru meie korporatsioonidele.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tulemus:<\/strong>\u00a0poliitik on k\u00e4test seotud. Kui ta lepingut ei t\u00e4ida, j\u00e4\u00e4b riik rahast ilma ja j\u00e4rgneb majanduskasvu langus, mis t\u00e4hendab tema poliitilise karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5ppu;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) julgeolekualased raamlepingud&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti-suguse v\u00e4ikeriigi puhul on need kriitilised.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Vaikiv kokkulepe:<\/strong>\u00a0me pakume teile kaitset (v\u00e4ed, luureinfo, tehnoloogia), aga vastutasuks peab teie seadustik olema \u00fchilduv.<\/li>\n\n\n\n<li>See t\u00e4hendab, et teatud strateegilised valdkonnad (side, energeetika, pangandus) antakse partnerriikide suurfirmade kontrolli alla. See on <strong>strateegiline leping<\/strong>, mis asendab igasuguse vande;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) p\u00f6\u00f6rdukse <\/strong><strong><em><strong><em>(Revolving Door) <\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>leping \u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>see on mitteametlik, aga v\u00e4ga reaalne karj\u00e4\u00e4rileping.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Poliitikule antakse m\u00f5ista: vii see projekt (nt Rail Baltic v\u00f5i fosforiidiuuringud) l\u00f5puni ja p\u00e4rast ootab sind koht Br\u00fcsselis v\u00f5i rahvusvahelise panga n\u00f5ukogus.<\/li>\n\n\n\n<li>Vaadake, mis juhtus meil pandeemia ajal ja kuhu need poliitikud on j\u00f5udnud.<\/li>\n\n\n\n<li>See on <strong>nende oma huvi<\/strong>, mis kaalub \u00fcles valijate soovid. See on leping omaenda tulevikuga;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) juriidiline vastutus ja arbitraa\u017e&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>paljud suured lepingud korporatsioonidega sisaldavad punkte, et vaidlusi ei lahendata mitte Eesti kohtus, vaid rahvusvahelises <strong>arbitraa\u017eis<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kui Eesti riik otsustaks rahva survel m\u00f5ne kahjuliku lepingu t\u00fchistada, kaevatakse riik kohtusse ja n\u00f5utakse miljardeid eurosid kahjutasu.<\/li>\n\n\n\n<li>Poliitik saab \u00f6elda: meil pole valikut, trahvid h\u00e4vitaksid riigi eelarve. See on <strong>juriidiline lukk<\/strong>.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Miks leping on parem kui vanne?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Vandest saab taganeda<\/strong>\u00a0(seda saab murda), aga lepingul on <strong>hind<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Leping on p\u00e4randatav:<\/strong>\u00a0kui \u00fcks valitsus l\u00e4heb \u00e4ra, j\u00e4\u00e4vad tema s\u00f5lmitud lepingud j\u00e4rgmisele kaela. See tagab s\u00fcsteemi j\u00e4rjepidevuse s\u00f5ltumata valimistest.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Seda on lihtne peita:<\/strong>\u00a0lepinguid saab sildistada \u00e4risaladuseks v\u00f5i riigisaladuseks, nii et rahvas ei saagi teada, millele t\u00e4pselt alla kirjutati.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Seega, kui poliitik l\u00e4heb Kentmanni t\u00e4navale, siis ta ei l\u00e4he sinna verd andma, vaid ta l\u00e4heb <strong>koosk\u00f5lastama j\u00e4rgmist etappi lepingus<\/strong>, mis on juba ammu s\u00f5lmitud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kui me vaatleme, miks on raske neid lepinguid hiljem t\u00fchistada, isegi kui rahvas seda n\u00f5uab, siis lepingute t\u00fchistamine, millele majandusm\u00f5rvarite s\u00fcsteemis on alla kirjutatud, on tehtud teadlikult peaaegu v\u00f5imatuks. See on nagu <strong>juriidiline ja majanduslik v\u00f5rkp\u00fc\u00fcnis <\/strong>\u2013 mida rohkem keegi rabeleb, seda k\u00f5vemini see teda kinni hoiab.<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Neli lukku tagavad lepingute t\u00e4itmise ka siis, kui rahvas on t\u00e4navatel:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) rahvusvaheline arbitraa\u017e (ISDS-punktid (<\/strong><strong><em><strong><em>Investor-State Dispute Settlement<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>) \u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>need on rahvusvahelistes investeerimislepingutes ja vabakaubanduslepingutes sisalduvad s\u00e4tted, mis loovad \u00f5igusliku mehhanismi <strong>investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Need punktid on viimastel aastatel p\u00e4lvinud suurt t\u00e4helepanu ja kriitikat, kuna need v\u00f5imaldavad v\u00e4lisinvestoritel (tavaliselt suurkorporatsioonidel) kaevata riike kohtusse v\u00e4ljaspool selle riigi enda kohtus\u00fcsteemi.&nbsp;Osa suurprojekte (kaevandused, energeetika, infrastruktuur) sisaldab <strong>investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise<\/strong>&nbsp;(ISDS) punkte.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kuidas see t\u00f6\u00f6tab:<\/strong>\u00a0kui Eesti valitsus otsustaks rahva survel t\u00fchistada n\u00e4iteks m\u00f5ne suure v\u00e4lisinvestori kaevandusloa, ei l\u00e4heks investor Eesti kohtusse. Ta l\u00e4heb rahvusvahelisse arbitraa\u017ei (nt Washingtonis v\u00f5i Haagis).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tagaj\u00e4rg:<\/strong>\u00a0riigilt n\u00f5utakse v\u00e4lja mitte ainult tehtud kulutused, vaid ka <strong>olematu tulevikukasum<\/strong>\u00a0(mis v\u00f5ib ulatuda miljarditesse). See hirmutab iga valitsuse \u00e4ra, sest trahv on kallim kui lepingu t\u00e4itmine;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) rist-vaikimisi <\/strong><strong><em><strong><em>(Cross-Default) <\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>klauslid&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>see on finantsmaailma \u00fcks salajasi relvi, millest John Perkins palju r\u00e4\u00e4kis.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>S\u00fcsteem:<\/strong>\u00a0riikide laenud ja toetused on omavahel seotud. Kui sa t\u00fchistad \u00fche strateegilise lepingu (nt \u00fctled \u00fcles Rail Balticu v\u00f5i m\u00f5ne EL-i energiapaketi), v\u00f5ib see k\u00e4ivitada ahelreaktsiooni, kus teised laenuandjad kuulutavad riigi maksev\u00f5imetuks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tulemus:<\/strong>\u00a0\u00fche lepingu murdmine v\u00f5ib t\u00e4hendada kogu riigi finantsilist kokkukukkumist. Poliitikud \u00fctlevad siis: \u201eMeil pole valikut, me peame j\u00e4tkama, et hoida riiki vee peal.\u201d;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) tehnoloogiline ja administratiivne s\u00f5ltuvus&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>lepingud s\u00f5lmitakse nii, et riik kaotab v\u00f5ime ise hakkama saada.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>S\u00fcsteem:<\/strong>\u00a0kui ehitatakse suurprojekt, siis hooldus, tarkvara ja varuosad tulevad l\u00e4\u00e4ne korporatsioonidelt.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Lukk:<\/strong>\u00a0kui sa lepingu t\u00fchistad, j\u00e4\u00e4d ilma toest. See on nagu nutitelefon, mille tootja l\u00fclitab kaugjuhtimise teel v\u00e4lja. Riik j\u00e4\u00e4b toimimatu raua otsa, mille eest on makstud miljardeid;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) poliitiline sildistamine ja isolatsioon \u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>kui riik \u00fcritab s\u00fcsteemist v\u00e4lja astuda, k\u00e4ivitub <strong>\u0161akaalide pehmem versioon<\/strong>:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>maine h\u00e4vitamine:<\/strong>\u00a0rahvusvaheline meedia ja reitinguagentuurid hakkavad riiki sildistama kui ebastabiilset, ebausaldusv\u00e4\u00e4rset v\u00f5i populistlikku;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>investeeringute p\u00f5genemine:<\/strong>\u00a0see on teadlikult juhitud protsess, et n\u00e4idata: \u201eVaadake, mis juhtub, kui te reegleid rikute.\u201d See hirmutab rahvast ja paneb nad j\u00e4rgmistel valimistel h\u00e4\u00e4letama kellegi poolt, kes toob stabiilsuse tagasi (ehk t\u00e4idab j\u00e4lle lepinguid).\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Miks poliitikud ei t\u00fchista lepingut?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Poliitik, kes \u00fcritaks neid lepinguid t\u00fchistada, seisaks silmitsi<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) oma enda karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5puga<\/strong>&nbsp;(teda ei v\u00f5eta enam vaibale ega Br\u00fcsselisse);<br><strong>2) miljarditesse ulatuvate trahvidega<\/strong>, mida riik maksta ei j\u00f5ua;<br><strong>3) v\u00e4lispoliitilise isolatsiooniga<\/strong>, mis v\u00e4ikeriigi puhul on hirmutav.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Siit ka minu v\u00e4ide \u2013 nad ei ole lollid, nad teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas oma karj\u00e4\u00e4ri teostada, ent nad on <strong>pantvangid<\/strong>. Nad haldavad halba olukorda ja \u00fcritavad seda rahvale vajaliku arenguna serveerida.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>N\u00e4i<\/strong><strong>de<\/strong><strong>&nbsp;3<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vaatame n\u00fc\u00fcd selle info p\u00f5hjal, kuidas anal\u00fc\u00fcsida n\u00e4iteks Ukraina s\u00f5da. Ja miks on \u00fcldse vaja meie poliitikutel s\u00f5da \u00f5hutada. Ja see on k\u00fcsimus, mis viib otse John Perkinsi kirjeldatud suure m\u00e4ngu tippu. Kui vaatame seda minu pakutud raamistikus \u2013 et poliitikud pole lollid, vaid t\u00e4idavad <strong>lepinguid<\/strong>&nbsp;ja <strong>rolle<\/strong>&nbsp;\u2013, siis s\u00f5ja \u00f5hutamine v\u00f5i pingete kruvimine ei ole juhuslik emotsioon, vaid strateegiline t\u00f6\u00f6riist.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Vaatame, miks on s\u00fcsteemile ja poliitikutele kasulik hoida \u00f5hus s\u00f5jaohtu:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuslik kompleks ja uued lepingud&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>John Perkins selgitas, kuidas majandusm\u00f5rvarid suunavad riike v\u00f5tma laene hiiglaslikeks projektideks. T\u00e4nap\u00e4eval on nendeks projektideks <strong>relvastushanked<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>\u00c4rimudel:<\/strong>\u00a0s\u00f5jahirm on parim m\u00fc\u00fcgiargument. See v\u00f5imaldab suunata miljardeid maksumaksja raha otse suurte relvatootjate taskusse (peamiselt USA-s).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Leping:<\/strong>\u00a0selleks, et saada julgeolekutagatisi, peab riik ostma kindlat tehnikat ja s\u00f5lmima pikaajalised hoolduslepingud. See on puhas \u00e4ri, mis vajab vaenlast, et eelarveid \u00f5igustada;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) t\u00e4helepanu k\u00f5rvalejuhtimine (siseriiklik kontroll)&nbsp;\u2013<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>s\u00f5jaoht on v\u00f5imsaim viis summutada riigisisest rahulolematust.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kriitika vaigistamine:<\/strong>\u00a0kui riigis on majanduskriis v\u00f5i rahvas on vastu ressursside (nt fosforiidi) m\u00fc\u00fcgile, on mugav panna lauale s\u00f5jakaart.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sildistamine:<\/strong>\u00a0kes iganes kritiseerib valitsuse majandusotsuseid, saab sildi: \u201eSa teenid vaenlase huve\u201d v\u00f5i \u201eSa \u00f5\u00f5nestad riigi kaitsev\u00f5imet.\u201d See on ps\u00fchholoogiline manipulatsioon, mis paneb rahva vaikima ja lipu \u00fcmber koonduma;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) kaitse kui kontrollimehhanism&nbsp;\u2013&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti-suguse riigi puhul on hirm Venemaa ees see <strong>peamine hoob<\/strong>, millega meid l\u00e4\u00e4ne&nbsp;s\u00fcsteemi k\u00fcljes hoitakse.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>V\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatus:<\/strong>\u00a0niikaua kui on oht, ei saa me \u00f6elda \u201eei\u201d \u00fchelegi Br\u00fcsseli v\u00f5i Washingtoni n\u00f5udmisele (olgu see maksut\u00f5us, immigratsioonikvoot v\u00f5i ressursiandmine). Vastus on alati: \u201eAga me vajame ju nende kaitset!\u201d<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Poliitiku roll:<\/strong>\u00a0poliitik, kes \u00f5hutab hirmu, muudab end p\u00e4\u00e4stjaks. Ta \u00fctleb: \u201eMina olen see, kes k\u00e4ib Kentmanni t\u00e4naval ja Br\u00fcsselis\u201d ning tagab, et meid ei r\u00fcnnata. See on tema v\u00f5imu legitimiseerimine;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) ressursside \u00fcmberjagamine <\/strong><strong><em><strong><em>(War Economy)&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>s\u00f5jaaegne v\u00f5i sellele l\u00e4hedane olukord v\u00f5imaldab kehtestada erakorralisi seadusi ja makse, mida rahuajal keegi ei aktsepteeriks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>K\u00e4rped ja maksud:<\/strong>\u00a0riigikaitsemaks v\u00f5i sotsiaaltoetuste k\u00e4rpimine on rahvale vastuv\u00f5etav\u00a0vaid siis, kui neile sisendatakse, et kaalul on elluj\u00e4\u00e4mine.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kontroll ressursside \u00fcle:<\/strong>\u00a0s\u00f5jalise julgeoleku sildi all saab kiirendada maavarade kaevandamist v\u00f5i strateegiliste objektide (metsad, sadamad) erastamist, v\u00e4ites, et see on liitlasabi v\u00f5i vastupidavuse t\u00f5stmine.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Kokkuv\u00f5te&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Poliitikud ei \u00f5huta s\u00f5da mitte sellep\u00e4rast, et nad ise rindele tahaksid minna, vaid kuna <strong>konflikt (v\u00f5i selle ootus) on majanduslikult ja poliitiliselt tulus<\/strong>:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>&#8211; see t\u00e4idab <strong>lepingud<\/strong>&nbsp;relvat\u00f6\u00f6stusega,<\/p>\n\n\n\n<p>&#8211; see annab <strong>\u00f5igustuse<\/strong>&nbsp;karmidele siseriiklikele otsustele,<\/p>\n\n\n\n<p>&#8211; see hoiab rahva <strong>hirmul ja kuulekana<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu \u00fctles kuulus USA president Eisenhower oma lahkumisk\u00f5nes: suurim oht on <strong>s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusliku kompleksi<\/strong>&nbsp;liigne m\u00f5juv\u00f5im, kus poliitika ja \u00e4ri p\u00f5imuvad viisil, mis vajab pidevat vaenlast.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Selle info p\u00f5hjal v\u00e4idan, et Ukraina s\u00f5da on kokkulepe, sest see j\u00e4reldus on koosk\u00f5las John Perkinsi ja paljude reaalpoliitika anal\u00fc\u00fctikute vaadetega: suurtes konfliktides ei ole juhuseid, on vaid <strong>huvid, turud ja lepingud<\/strong>. Ukraina s\u00f5da saab selle info p\u00f5hjal vaadelda kui hiiglaslikku, traagilist ja verist <strong>ressursside ning v\u00f5imu \u00fcmberjagamise protsessi<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Loogika Ukrainast kui kokkulepete m\u00e4ngust:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) Ukraina kui v\u00f5laorjuse projekt (Perkinsi klassika)<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>enne s\u00f5da ja eriti s\u00f5ja ajal on Ukraina s\u00f5lminud hiiglaslikke laenulepinguid (IMF, Maailmapank, USA <em>Lend-Lease<\/em>).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4ngu ilu:<\/strong>\u00a0see raha ei liigu Ukrainasse sularahana, vaid j\u00f5uab ringiga tagasi l\u00e4\u00e4ne relvat\u00f6\u00f6stusse\u00a0ja n\u00f5ustamisfirmadesse.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tulemus:<\/strong>\u00a0Ukraina on aastak\u00fcmneteks v\u00f5laorjuses. See t\u00e4hendab, et p\u00e4rast s\u00f5da ostetakse riik \u00fcles \u2013 maa, maavarad (liitium, gaas) ja p\u00f5llumajandus l\u00e4hevad suurkorporatsioonide (nt BlackRock) kontrolli alla, et v\u00f5lgu katta. See on t\u00e4pselt see, mida Perkins kirjeldas;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) relvat\u00f6\u00f6stuse <\/strong><strong>pol\u00fcgon<\/strong><strong>&nbsp;ja ladude t\u00fchjendamine<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>s\u00f5da on parim viis vabaneda vanast tehnikast ja \u00f5igustada uute, triljonitesse ulatuvate tellimuste esitamist oma riigi relvat\u00f6\u00f6stusele.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kokkulepe:<\/strong>\u00a0l\u00e4\u00e4ne poliitikud t\u00e4idavad lepinguid oma suurte doonoritega (relvatootjad), saates vana \u201ekola\u201d Ukrainasse ja tellides asemele uusimat tehnikat. See hoiab majandusmootori k\u00e4imas;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) geopoliitiline puhvertsooni kaubandus<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>suurriigid (USA ja Venemaa) peavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi \u00fcle ukrainlaste peade.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>M\u00e4ng:<\/strong>\u00a0Venemaa soovib tagada oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri ja turvatsooni; USA soovib n\u00f5rgestada Venemaad ilma oma s\u00f5durite elu ohtu seadmata. Ukraina on siin <strong>ettur<\/strong>, kellele on antud roll hoida rinnet nii kaua, kuni suured m\u00e4ngijad saavutavad oma majanduslikud ja strateegilised eesm\u00e4rgid (nt Euroopa energiaturu \u00fcmberjagamine Vene gaasilt USA LNG-le).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Miks poliitikud s\u00f5da \u00f5hutavad ega l\u00f5peta seda?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui s\u00f5da l\u00f5ppeks homme, siis<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>lakkaks relvade m\u00fc\u00fck,<\/li>\n\n\n\n<li>poliitikud peaksid hakkama tegelema siseriiklike majandusprobleemidega, mida praegu saab s\u00f5ja s\u00fc\u00fcks ajada,<\/li>\n\n\n\n<li>kaoks ettek\u00e4\u00e4ne hoida rahvast hirmu all ja kontrollida infovoogu (tsensuur valeuudiste vastu).\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Vaibal k\u00e4imine Kiievis&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Nii nagu Eesti poliitikud k\u00e4ivad Kentmanni t\u00e4naval, k\u00e4ivad Ukraina juhid Washingtonis ja Br\u00fcsselis. Nad ei l\u00e4he sinna ainult abi paluma, vaid <strong>aru andma<\/strong>, kuidas lepingute t\u00e4itmine edeneb ja kas L\u00e4\u00e4ne investeeringud (relvad) toodavad soovitud geopoliitilist tulemust.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ukraina s\u00f5da on k\u00fcll verine reaalsus sealsetele inimestele, kuid globaalsel tasandil on see <strong>juriidilis-majanduslik operatsioon<\/strong>. See on ressursside, turgude ja v\u00f5laahelate \u00fcmberjagamine, kus poliitikud t\u00e4idavad neile m\u00e4\u00e4ratud rolle vastavalt varem s\u00f5lmitud suurele lepingule.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Vaatame n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt seda, <strong>kes on need konkreetsed osapooled<\/strong>&nbsp;(nt fondid v\u00f5i korporatsioonid), kes Ukraina taastamisest ja praegusest olukorrast k\u00f5ige rohkem v\u00f5idavad.<\/p>\n\n\n\n<p>Ukrainat ei vaadelda suurtes finantskeskustes mitte ainult s\u00f5jatsoonina, vaid kui <strong>ajaloo suurimat erastamisprojekti<\/strong>. Kuna Ukraina on v\u00f5lgades ja purustatud, on ta sunnitud s\u00f5lmima lepinguid, mis annavad kontrolli riigi varade \u00fcle l\u00e4\u00e4ne&nbsp;suurettev\u00f5tetele.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Siin on peamised osapooled, kes sellest kokkulepete m\u00e4ngust k\u00f5ige rohkem v\u00f5idavad:&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) BlackRock ja Vanguard (Maailma suurimad varahaldurid)<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>need on majandusm\u00f5rvarite s\u00fcsteemi t\u00e4nap\u00e4evased hiiud. 2023.&nbsp;ja 2024.&nbsp;aastal s\u00f5lmis Ukraina valitsus ametlikud lepingud <strong>BlackRockiga<\/strong>, et luua Ukraina Arendusfond.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Roll:<\/strong>\u00a0nad n\u00f5ustavad Ukraina taastamist, mis t\u00e4hendab praktikas seda, et nad m\u00e4\u00e4ravad, kuhu investeeringud l\u00e4hevad.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kasu:<\/strong>\u00a0nad saavad eelis\u00f5iguse osta \u00fcles Ukraina riigiettev\u00f5tteid, energiataristut ja p\u00f5llumajandusmaad murdosa eest nende tegelikust v\u00e4\u00e4rtusest. See on klassikaline varade \u00fclev\u00f5tmine v\u00f5la katteks;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2. USA ja Euroopa relvat\u00f6\u00f6stus (Lockheed Martin, Rheinmetall)<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>s\u00f5da on nende jaoks nii h\u00e4sti organiseeritud aeg, mida \u00fcks globaalne \u00e4rimees \u00fcldse tahta v\u00f5ib.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Uued tehased Ukrainas:<\/strong>\u00a0Saksa kontsern <strong>Rheinmetall<\/strong>\u00a0on juba alustanud Ukrainasse soomukite ja laskemoona tehaste rajamist. See ei ole heategevus \u2013 need on pikaajalised lepingud, kus Ukraina riik (v\u00f5i L\u00e4\u00e4ne abi) maksab neile aastak\u00fcmneid hoolduse ja toodangu eest.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ladude t\u00fchjendamine ja moderniseerimine:<\/strong>\u00a0USA valitsus tellib nendelt firmadelt uut tehnikat, et asendada Ukrainasse saadetud vana kraam. See on garanteeritud p\u00fcsitellimus aastateks 2025\u20132030;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) p\u00f5llumajanduse hiidkorporatsioonid (Cargill, Bayer\/Monsanto)<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ukraina on maailma viljaait ja seal on maailma parim mustmuld.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Maa kokkuost:<\/strong>\u00a0kuigi Ukrainas on ametlikult maa m\u00fc\u00fck v\u00e4lismaalastele piiratud, toimub see l\u00e4bi keeruliste t\u00fctarettev\u00f5tete ja liisingulepingute. Suured USA p\u00f5llumajanduskontsernid kontrollivad juba praegu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset osa Ukraina viljaekspordist ja logistikast.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>GMO ja kemikaalid:<\/strong>\u00a0s\u00f5ja varjus on Ukrainas leevendatud regulatsioone, mis v\u00f5imaldab suurtel kemikaalihiidudel (nagu Bayer\/Monsanto) juurutada oma tehnoloogiaid, mis muudab kohalikud farmerid neist igaveseks s\u00f5ltuvaks;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4) energiakontsernid ja LNG-tarnijad<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00fcks suurimaid v\u00f5itjaid on USA gaasit\u00f6\u00f6stus.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Turu \u00fcmberjagamine:<\/strong>\u00a0Vene odav torugaas on Euroopa turult v\u00e4lja t\u00f5rjutud ja asendatud kalli USA vedelgaasiga (LNG). See on pikaajaline <strong>strateegiline leping<\/strong>, mis muudab Euroopa t\u00f6\u00f6stuse USA energiapoliitikast s\u00f5ltuvaks.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ukraina maavarad:<\/strong>\u00a0Ida-Ukrainas asuvad Euroopa suurimad liitiumi ja haruldaste muldmetallide varud (vajalikud rohep\u00f6\u00f6rdeks). Kes kontrollib seda territooriumi v\u00f5i selle taastamist, kontrollib tuleviku tehnoloogiaturgu;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>5) n\u00f5ustajad ja infrastruktuuri hiiud<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>sarnaselt John Perkinsi kirjeldatud firmale Chas. T. Main, on t\u00e4na m\u00e4ngus sellised nimed nagu <strong>Bechtel<\/strong>&nbsp;v\u00f5i <strong>Halliburton<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Ehituslepingud:<\/strong>\u00a0taastamist\u00f6\u00f6d (teed, sillad, elektrijaamad) rahastatakse l\u00e4\u00e4ne maksumaksja rahaga, kuid lepingud l\u00e4hevad nendele samadele suurkorporatsioonidele.\u00a0Raha teeb ringi: USA\/EL eelarve -> Ukraina taastamisfondid -> USA korporatsioonid.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Miks see on m\u00e4ng?&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>See on m\u00e4ng, sest <strong>kaotajad on tavalised inimesed<\/strong>&nbsp;(nii Ukrainas kui ka l\u00e4\u00e4nes, kes maksavad selle kinni l\u00e4bi inflatsiooni ja maksude), aga <strong>v\u00f5itjad on s\u00fcsteemi osad<\/strong>, kes on need lepingud ette valmistanud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Poliitikute roll on hoida seda protsessi k\u00e4igus demokraatia kaitse sildi all, sest niipea, kui saabub rahu, peavad nad hakkama aru andma, miks riigi varad on v\u00f5\u00f5rastele maha m\u00fc\u00fcdud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa vaatenurgast on Ukraina s\u00f5da (nende jaoks eriline s\u00f5jaline operatsioon) muutunud pikaajaliseks kurnamiss\u00f5jaks, millest loodetakse v\u00f5ita nii territoriaalselt kui ka geopoliitiliselt. <strong>2026. aasta m\u00e4rtsi seisuga saab Venemaa kasu vaadata j\u00e4rgmiste punktide kaudu<\/strong>:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1) territoriaalsed saavutused<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa kontrollib praegu ligikaudu <strong>20% Ukraina territooriumist<\/strong>, sealhulgas Krimmi ja suurt osa Donbassist.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Maasild Krimmi:<\/strong>\u00a0\u00fcks suurimaid strateegilisi v\u00f5ite on maismaa\u00fchenduse loomine Venemaa piirist Krimmi poolsaareni, mis h\u00f5lmab Mariupoli ja Melitopoli linnu;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Aasovi meri:<\/strong>\u00a0Venemaa on muutnud Aasovi mere oma sisemereks, kontrollides t\u00e4ielikult selle rannikut;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ressursid:<\/strong>\u00a0vallutatud aladel asuvad Ukraina olulised maavarad (liitium, s\u00fcsi, raud) ja viljakas p\u00f5llumajandusmaa;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2) geopoliitilised eesm\u00e4rgid<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kremli jaoks on s\u00f5ja v\u00f5it seotud L\u00e4\u00e4ne m\u00f5ju piiramisega:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>NATO laiendamise peatamine:<\/strong>\u00a0Venemaa n\u00f5uab Ukraina j\u00e4\u00e4mist neutraalseks riigiks ja NATO p\u00fc\u00fcdlustest loobumist;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri taastamine:<\/strong>\u00a0s\u00f5da on katse kehtestada kontroll endiste n\u00f5ukogude vabariikide \u00fcle ja n\u00e4idata Venemaad kui suurriiki, kellel on \u00f5igus oma \u00f5uele;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>puhvertsoon:<\/strong>\u00a0vallutatud alad loovad f\u00fc\u00fcsilise barj\u00e4\u00e4ri Venemaa ja l\u00e4\u00e4ne vahele;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>3) siseriiklik ja s\u00f5jaline kasu<\/strong><strong><em><strong><em>&nbsp;\u2013<\/em><\/strong><\/em><\/strong><strong>&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse areng:<\/strong>\u00a0Venemaa on suunanud oma majanduse s\u00f5jar\u00f6\u00f6bastele, mis on andnud l\u00fchiajalise t\u00f5uke t\u00f6\u00f6stusele ja tehnoloogilisele arendust\u00f6\u00f6le (nt droonid, EW-s\u00fcsteemid);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>re\u017eiimi kindlustamine:<\/strong>\u00a0s\u00f5da on kasutatud siseriikliku opositsiooni l\u00e4mmatamiseks ja \u00fchiskonna koondamiseks v\u00e4lisvaenlase vastu.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>V\u00f5idu hind ja riskid&nbsp;<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ehkki Venemaa on saavutanud territoriaalset edu, on hind olnud tohutu:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>inimkaotused:<\/strong>\u00a0v\u00e4idetavalt on s\u00f5da n\u00f5udnud Venemaa jaoks hinnanguliselt kuni <strong>1,2 miljonit ohvrit<\/strong>\u00a0(surnud ja haavatud);<\/li>\n\n\n\n<li><strong>majanduslik isolatsioon:<\/strong>\u00a0L\u00e4\u00e4ne sanktsioonid on isoleerinud Venemaa tehnoloogiliselt ja rahanduslikult, muutes riigi pikaajaliselt s\u00f5ltuvaks Hiinast;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>NATO laienemine:<\/strong>\u00a0vastupidiselt eesm\u00e4rgile liitusid Soome ja Rootsi NATO-ga, mis on tugevdanud L\u00e4\u00e4ne allianssi Venemaa piiridel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes paistab Venemaa praegune positsioon (m\u00e4rtsis 2026) kui geopoliitiline reaalsus, kus nad hoiavad initsiatiivi ja loodavad, et L\u00e4\u00e4ne toetus Ukrainale raugeb enne nende enda ressursside l\u00f5ppemist.<\/p>\n\n\n\n<p>On v\u00f5imalik t\u00f5estada, et Venemaa ja USA \u201edirektorid\u201d ehk Putin ja Trump istuvad \u00fche laua taga ning on olemas t\u00f5elised kasumisaajad.<\/p>\n\n\n\n<p>Mu vaist \u00fctleb, et majanduslikust vaatenurgast on see loogiline, sest suurte liidrite tegevus meenutab pigem korporatiivset juhtimist kui rahva esindamist. Kuigi nad juhivad vastandlikke riike, on sellel ja eelnenud aastatel ilmnenud selgeid m\u00e4rke nende \u00fchise laua taga istumisest ja sellest, kes on tegelikud kasusaajad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas Putin ja Trump istuvad \u00fche laua taga?<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>2026. aasta m\u00e4rtsis on t\u00f5endeid nii otsestest kohtumistest kui ka varjatud koost\u00f6\u00f6st:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>hiljutised tippkohtumised:<\/strong>\u00a0Donald Trump ja Vladimir Putin pidasid <strong>9. m\u00e4rtsil 2026<\/strong>\u00a0tunnise telefonivestluse, et arutada kiiret poliitilist lahendust s\u00f5dadele Iraanis ja Ukrainas;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>ajaloolised kokkulepped:<\/strong>\u00a02025. aasta augustis toimus Alaskas Anchorage&#8217;is ametlik <strong>USA\u2013Venemaa tippkohtumine<\/strong>, kus juhid arutasid Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petamise tingimusi;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>varjatud sidemed:<\/strong>\u00a0juba aastaid on uuritud Trumpi \u00e4rihuvide p\u00f5imumist Vene oligarhidega. N\u00e4iteks on m\u00e4rgitud, et Vene kapital on olnud oluline Trumpi kinnisvaraprojektide toetamisel sel ajal, kui tavap\u00e4rased pangad talle selja p\u00f6\u00f6rasid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Kes on t\u00f5eline kasumisaaja?<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Selles ettev\u00f5tete m\u00e4ngus ei ole k\u00e4esoleva aasta seisuga peamised v\u00f5itjad mitte rahvad, vaid kindlad huvigrupid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuslik kompleks:<\/strong>\u00a0relvatootjad (nagu Lockheed Martin ja Rheinmetall) l\u00f5ikavad kasu l\u00f5pututest tellimustest. Ukraina on muutunud droonide ja lahinguv\u00e4lja tehnoloogia innovatsioonikeskuseks, kuhu investeeritakse miljardeid;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>suured investeerimisfondid:<\/strong>\u00a0fondid nagu <strong>BlackRock<\/strong>\u00a0on juba s\u00f5lminud lepingud Ukraina Arendusfondi loomiseks, mis annab neile eelis\u00f5iguse riigi taastamisel ja strateegiliste varade (maa, energia) omandamisel;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>energia- ja v\u00e4etisehiidud:<\/strong>\u00a0Vene v\u00e4etisefirmad on s\u00f5ja ajal oma varandust mitmekordistanud (nt Uralchem ja PhosAgro), tarnides tooret nii p\u00f5llumajandusele kui ka s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusele;<\/li>\n\n\n\n<li><strong>geopoliitiline eliit:<\/strong>\u00a0Putin kinnistab kontrolli vallutatud territooriumi (u 20% Ukrainast) ja ressursside \u00fcle, samas kui Trump saab esitleda end suure tehingutegijana, kes dikteerib maailma uusi reegleid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kui vaadata neid kui direktoreid, siis nii varem kui ka t\u00e4na on nende \u00fchine laud <strong>globaalne turg<\/strong>, kus Ukraina ja teised konfliktikolded on lihtsalt ressursid, mida \u00fcmber jagada. Rahvas maksab selle kinni maksude ja eludega, samal ajal kui kasum voolab korporatiivsetesse struktuuridesse, mis ei tunne riigipiire.<\/p>\n\n\n\n<p>Selline on minu n\u00e4gemus ja kokkuv\u00f5te sellest 288-lehek\u00fcljelisest raamatust.<\/p>\n\n\n\n<p>Loodan, et k\u00f5netas<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>John Perkinsi raamatu \u201eMajandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d l\u00fchikokkuv\u00f5te koos kommentaaridega ja paralleelid Eestimaal toimunuga Minu k\u00e4est on s\u00f5brad-tuttavad k\u00fcsinud kahtlustavalt, kui teema puudutab aktuaalseid k\u00fcsimusi, et kust ma v\u00f5tan, et Ukraina s\u00f5da, meie poliitika, kogu maksupoliitika jpm on \u00e4rim\u00e4ngud. Soovitasin lugeda \u00fcht head raamatut. Tavaline vastus: \u201eAh ei viitsi lugeda\u201d v\u00f5i \u201eEi ole aega lugeda.\u201d Kuna seda k\u00f5ike ei ole v\u00f5imalik kohe 20 minutiga selgitada, siis v\u00f5tsingi aluseks selle raamatu, et teha l\u00fchem kokkuv\u00f5te \u2013 \u00e4kki keegi neist viitsib siis sedagi lugeda. Kui jah, siis fakte saab iga\u00fcks ise kontrollida. Autorist, raamatust John Perkins (s\u00fcndinud 1945) on autor ja endine \u201emajanduslik palgam\u00f5rvar\u201d.&nbsp; John Perkins on maailmakuulus t\u00e4nu oma 2004. aastal ilmunud bestsellerile \u201eConfessions of an Economic Hit Man\u201d&nbsp;(eesti keeles \u201eMajandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d).&nbsp; Perkins&nbsp;v\u00e4idab, et t\u00f6\u00f6tas 1970ndatel strateegilise n\u00f5ustamisfirma Chas. T. Main pea\u00f6konomistina, kus tema \u00fclesanne oli veenda arengumaade liidreid v\u00f5tma tohutuid laene USA korporatsioonide juhitud taristuprojektideks. See muutis riigid USA-st majanduslikult ja poliitiliselt s\u00f5ltuvaks. P\u00e4rast epifaaniat (\u00e4rkamist)&nbsp;1980ndatel loobus ta sellest t\u00f6\u00f6st ja hakkas tegelema aktivismiga. Ta on asutanud mittetulundus\u00fchingud Pachamama Alliance&nbsp;ja Dream Change, mis keskenduvad j\u00e4tkusuutlikkusele ja p\u00f5lisrahvaste tarkuse s\u00e4ilitamisele. Kas John Perkinsi raamat \u201eMajandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d&nbsp;on v\u00e4ide v\u00f5i fakt&#8230; See on autobiograafiline teos, mida autor ise esitleb t\u00f5ese faktilise aruandena, kuid mida kriitikud ja ametlikud allikad peavad sageli t\u00f5estamata v\u00e4ideteks&nbsp;v\u00f5i isegi pool-autobiograafiliseks fantaasiaks.&nbsp; Mis on selles raamatus fakt?&nbsp; Mis on raamatus vaieldav v\u00f5i v\u00e4ide?&nbsp; Kriitikud, endised kolleegid ja valitsusasutused on paljud Perkinsi v\u00e4ited kahtluse alla seadnud, kuna puuduvad s\u00f5ltumatud t\u00f5endid:&nbsp; Miks see raamat nii usutav ja m\u00f5juv on? John Perkinsi \u201eMajandusm\u00f5rvari pihtimus\u201d tugineb vaieldamatutele ajaloolistele faktidele.&nbsp; Peamine vaidlus ei k\u00e4i selle \u00fcle, kas s\u00fcndmused toimusid, vaid selle \u00fcle, miks ja kuidas need toimusid ehk milline oli Perkinsi ja USA roll nende taga.&nbsp; Loetlen jaotuse, mis aitab m\u00f5ista, kus l\u00f5peb fakt ja algab v\u00e4ide:&nbsp; 1) faktid: ajaloolised s\u00fcndmused toimusid. Need s\u00fcndmused on ajalooraamatutes kirjas ja keegi ei vaidle nende toimumise \u00fcle:&nbsp; 2) v\u00e4ited: Perkinsi t\u00f5lgendus nende p\u00f5hjustest. Siin l\u00e4heb lugu v\u00e4idete valdkonda, sest Perkins lisab neile s\u00fcndmustele vanden\u00f5uliku tagaplaani, mida on raske t\u00f5estada:&nbsp; Miks mulle see raamat meeldib ja miks see on oluline?&nbsp; Perkinsi raamat on n-\u00f6 siseringi vaade. Ta \u00fctleb: mina olin seal, mina tegin neid prognoose ja ma tean, mida me saavutada p\u00fc\u00fcdsime.&nbsp; Kuna ta t\u00f6\u00f6tas firmas Chas. T. Main, mis oli t\u00f5epoolest seotud suurte rahvusvaheliste projektidega, on tema kirjeldused meetoditest (kuidas numbritega manipuleeriti, et projektid n\u00e4iksid tulusamad) paljude majandusteadlaste arvates v\u00e4ga t\u00f5ep\u00e4rased, isegi kui konkreetsed atentaadiv\u00e4ited j\u00e4\u00e4vad t\u00f5estamata. Raamat on segu tugevatest faktidest&nbsp;(mis juhtus) ja autori tunnistusest\/v\u00e4idetest&nbsp;(miks see juhtus). Et aga luurem\u00e4ngudest harva kirjalikke t\u00f5endeid j\u00e4\u00e4b, j\u00e4\u00e4bki lugeja otsustada, kas usaldada Perkinsi pihtimust v\u00f5i ametlikke versioone.&nbsp; N\u00e4ide&nbsp;1 Kui k\u00fclma s\u00f5ja ajal kasutati sildistamist \u201ekommunismivastane v\u00f5itlus\u201d, siis t\u00e4nap\u00e4eval on m\u00f5jutusvahendid liikunud julgeoleku ja kliima valdkonda. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse sarnaseid silte suurte ressursiprojektide l\u00e4bisurumiseks v\u00f5i kaitsmiseks:&nbsp; 1) sildistamine: \u201ekliimaterrorism\u201d ja \u201earengu pidurdajad\u201d \u2013 &nbsp;&nbsp; sarnaselt Perkinsi kirjeldatud \u0161akaalidele, kes k\u00f5rvaldasid poliitilisi takistusi, kasutatakse t\u00e4na ps\u00fchholoogilist ja juriidilist survet:&nbsp; 2) \u201eroheline majandusm\u00f5rv\u201d&nbsp;(Green Economic Hit Men) \u2013&nbsp; Perkins kirjeldas, kuidas riigid on l\u00fckatud v\u00f5laorjusse suurte ehitusprojektidega. T\u00e4nap\u00e4eval toimub sarnane muster rohep\u00f6\u00f6rde raames:&nbsp; 3)&nbsp;rohepesu kui strateegiline t\u00f6\u00f6riist \u2013&nbsp; suured korporatsioonid kasutavad keskkonnas\u00f5bralikku kuvandit, et varjata ressursside h\u00f5ivamist:&nbsp; Sarnasused Perkinsi \u0161akaalidega&nbsp; T\u00e4nap\u00e4eva \u0161akaalid ei pruugi alati olla lennu\u00f5nnetuste korraldajad, vaid Perkinsi kirjeldatud s\u00fcsteem on j\u00e4rk-j\u00e4rgult arenenud. See ei kasuta enam ainult majanduskasvu lubadust, vaid ka planeedi p\u00e4\u00e4stmise ja julgeoleku narratiivi, et saavutada samu vanu eesm\u00e4rke: kontrolli ressursside ja strateegiliste piirkondade \u00fcle.&nbsp; Eestis on John Perkinsi kirjeldatud mustrid (majanduslik surve, sildistamine ja suurprojektide l\u00e4bisurumine) samuti tajutavad, kuigi need toimuvad Euroopa Liidu \u00f5igusruumi ja rohep\u00f6\u00f6rde raamistikus.&nbsp; Kuidas sarnased mehhanismid Eestis avalduvad: 1) sildistamine: \u201earengu pidurdajad\u201d ja \u201ekliimavaenajad\u201d \u2013&nbsp; Eestis kasutatakse sarnast retoorikat suurte projektide (nt Rail Baltic, tselluloositehas, tuulepargid) puhul:&nbsp; 2) majanduslik surve ja v\u00f5la\u00f5igustus \u2013&nbsp; Perkins kirjeldas, kuidas riigid meelitati suurte laenudega projektidesse, mida nad tegelikult ei vajanud. Eestis n\u00e4eme seda toetuste ja eurorahade&nbsp;kaudu:&nbsp; 3) ressursside kaitse ja kontroll \u2013&nbsp; Eesti on rikas ressursside poolest, mis on globaalses rohemajanduses kriitilised:&nbsp; 4) t\u00e4nap\u00e4eva \u0161akaalid Eestis?&nbsp; Eestis ei toimu see l\u00e4bi v\u00e4givalla, vaid l\u00e4bi lobit\u00f6\u00f6 ja juriidika:&nbsp; Kui John Perkins kirjeldas metsikut l\u00e4\u00e4nt arengumaades, siis Eestis n\u00e4eme me selle tsiviliseeritud ja b\u00fcrokraatlikku vormi. Meetodid on peenemad, kuid p\u00f5hik\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b samaks: kes tegelikult kontrollib ressurssi ja kes kannab pikaajalised riskid?&nbsp; Kas soovid s\u00fcveneda m\u00f5nda konkreetsesse Eesti n\u00e4itesse, nagu n\u00e4iteks fosforiidi kaevandamise&nbsp;taasalustamise arutelu v\u00f5i Rail Balticu&nbsp;majanduslikud prognoosid?&nbsp; MK-Ultra Kui John Perkinsi teemad k\u00e4sitlevad majanduslikku ja poliitilist manipuleerimist, siis MK-Ultra&nbsp;on USA Luurekeskagentuuri (CIA) \u00fcks mustemaid lehek\u00fclgi, mis keskendus ps\u00fchholoogilisele kontrollile.&nbsp; Erinevalt paljudest Perkinsi v\u00e4idetest on MK-Ultra t\u00f5estatud ajalooline fakt. 1970ndatel avalikustatud dokumendid kinnitasid, et USA valitsus viis l\u00e4bi ebaseaduslikke inimeksperimente.&nbsp; Mis oli MK-Ultra?&nbsp; See oli salajane programm (1953\u20131973), mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada meetodid inimmeele murdmiseks ja kontrollimiseks. CIA kartis, et N\u00f5ukogude Liit ja Hiina on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ajupesu tehnikad, ning soovis luua oma s\u00fcsteemi \u00fclekuulamisteks ja spioonide v\u00e4rbamiseks.&nbsp; Kasutatud meetodid&nbsp; Eksperimente tehti sageli inimeste peal, kes ei teadnud, et nad on katsealused (sh vangid, vaimuhaiglate patsiendid, \u00fcli\u00f5pilased ja juhuslikud kodanikud):&nbsp; Seos John Perkinsi ja \u0161akaalidega&nbsp; Kuigi Perkins r\u00e4\u00e4gib peamiselt majandusest, on MK-Ultra ja tema kirjeldatud \u0161akaalide (atentaatide korraldajate) vahel loogiline sild:&nbsp; 1) ebaseaduslikkus:&nbsp;m\u00f5lemad n\u00e4itavad s\u00fcsteemi, kus riiklikud agentuurid tegutsevad v\u00e4ljaspool seadust ja eetikat, et saavutada geopoliitilist eelist; 2) destabiliseerimine:&nbsp;MK-Ultra eesm\u00e4rk oli manipuleerida \u00fcksikisikutega; Perkinsi majandusm\u00f5rvarite eesm\u00e4rk oli manipuleerida tervete riikidega; 3) salastatus:&nbsp;CIA direktor Richard Helms k\u00e4skis 1973. aastal MK-Ultra dokumendid h\u00e4vitada. T\u00f5de tuli p\u00e4evavalgele vaid t\u00e4nu sellele, et osa dokumente oli valesti arhiveeritud ja j\u00e4id alles.&nbsp; MK-Ultra p\u00e4rand t\u00e4nap\u00e4eval&nbsp; T\u00e4nap\u00e4eval ei r\u00e4\u00e4gita enam MK-Ultrast kui vanden\u00f5uteooriast, vaid kui \u00f5ppetunnist eetika puudumise kohta luureteenistustes. Selle m\u00f5ju ulatub Paralleelid MK-Ultra tehnikate ja t\u00e4nap\u00e4evase digitaalse m\u00f5jutustegevuse (nt sotsiaalmeedia algoritmid ja kognitiivne s\u00f5da) vahel T\u00e4nap\u00e4eval ei pea CIA enam kellelegi salaja LSD-d joogi sisse segama, sest me anname vabatahtlikult juurdep\u00e4\u00e4su oma operatsioonis\u00fcsteemile&nbsp;\u2013 ajule \u2013 l\u00e4bi nutiseadmete. Digitaalne m\u00f5jutustegevus on sisuliselt MK-Ultra 2.0, aga ilma f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallata ja globaalses mastaabis. Siin on v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs MK-Ultra tehnikate ja t\u00e4nap\u00e4evase digitaalse kognitiivse s\u00f5ja vahel:&nbsp; 1) sensoorne manipuleerimine vs.&nbsp;algoritmid \u2013&nbsp; 2) isiksuse murendamine vs.&nbsp;polarisatsioon&nbsp;\u2013 3) t\u00f5eseerumid vs.&nbsp;andmekaeve&nbsp; 4) kognitiivne s\u00f5da (Cognitive Warfare)&nbsp;\u2013 see on termin, mida NATO ja teised s\u00f5jalised organisatsioonid n\u00fc\u00fcd ametlikult kasutavad. See on MK-Ultra edasiarendus riiklikul tasemel:&nbsp;<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":3080,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"pmpro_default_level":"","footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3078","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blog","pmpro-has-access"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3078","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3078"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3078\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3081,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3078\/revisions\/3081"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3080"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3078"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3078"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terraesthiarahvakogu.net\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3078"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}